2.7. Sisseseade valik

Sisseseade valik toimub põhiparameetrite järgi, mis selgitavad otstarvet ja tehnilisi võimalusi mehhaniseeritud ja automatiseeritud tööks tulenevalt tehtavatest kulutustest tehnoloogilise protsessi täitmiseks ja minimaalsest seadme tasuvuse ajast. Valik põhjendatakse tüüpdetailide töötlemise analüüsiga. Selleks on vajalik kõrvutada põhiaja ja aja suhet mis kulub toote valmistamiseks ja tehtud kulusid. Rangelt jälgida ohutustehnika ja keskkonnakaitse nõudeid. Puidutöötlemises tehnoloogilise protsessi struktuur põhiliselt määratakse puitmaterjali omaduste eripäraga. Tootmises tehnoloogilised operatsioonid ja sisseseade muutuvad vähem kui toodangu assortiment. Sellisel juhul on kõige vastuvõetavam tehnoloogilise protsessi tüpiseerimise meetod, millega ühitatakse paljude erinevate detailide töötlemine. Seda võimalust võib näha tehnoloogilise protsessi skeemilt. Tehnoloogilise protsessi tüpiseerimine sisaldab tehnoloogiliste režiimide tüpiseerimist.

Tehnoloogilise protsessi variandi valikul ilma optimeerimisülesande lahendamiseta võib juhinduda eseme valmistamise tehnoloogilise omahinna kriteeriumist, mis määratakse suurendatud materjali hinda arvestamata:

Ct = C1 + C2 + C3 + C4 + C5,

kus: C1 - töötasu; C2 - sisseseade kap.mahutuste amortisatsioon; C3 - tootmispinna amortisatsioon; C4 - energia hind; C5 - tehnoloogilised kaod

Kõik kulud määratakse toodangu ühikule.

C1 = (Ao + Az) / P ; C2 = Q / ( Z n P) ; C3 = (q S) / ( Z n P); C4 = N T  / P ;

C5 = (1- K) M,

kus: Ao, Az - töötasufond põhi- ja abitöödel; P - Toodang aastas, tk ; Q - sisseseade maksumus koos montaažiga, kr; Z - inimvahetused ööpäevas;  - krediidi kustutamise aeg (5-7 aastat); n - tööpäevade arv aastas; q – 1 m² tootmispinna maksumus; S - pind mille haaravad töötlevad pingid ja vahelaod, m² ; N - ülesseatud võimsus kW ; T - sisseseade töö kestvus P toote tegemisel tundides; - elektri hind ; K - tehnoloogilised kaod; M - ühe toote hind, kr.

2.8. Tsehhi tootmisprogramm

Kui tooteid ja detaile on palju, tuleb ligilähedased detailid unifitseerida vähemale arvule ja teha siis tehnoloogilised arvutused. Tisleri- ja ehitusdetailide töötlemiseks arvutatakse unifitseeritud töötlemise varuga laiuses 4-8 mm, paksuses 3-8 mm, pikkuses kuivale materjalile 20-25 mm ja toorele 40-45 mm. Kokkuliimitavate toorikute mõõdud võetakse töötlemise varuga hööveldamiseks ja kalibreerimiseks 3-5 mm. Suurema pikkuse ja ristlõikega prusside liimimiseks üksikute elementide väljatulek võib olla 58%. Liimitud akna-ukseplokkide väljatulek on 1,5- 2 korda suurem kui neid ühest tükist töödeldes. Igale tootele eraldi tehnoloogilise protsessi väljatöötamisel arvestatakse töötlemisvarud täpsemalt (vaata p.5.1)

Taandatud programmide meetod. Kui ettevõte toodab esemeid suures valikus, milledes on suur detailide arv, siis kõigi nende tehnoloogiliste protsesside väljatoomine muutub keerukaks. Sel juhul projekteerimise juures tuleb kasutada meetodit, mis lihtsustaks tehnoloogilise protsessi koostamist ja õigesti määraks seadmete arvu ja pinkide koormamist. Selleks soovitatakse kasutada taandatud programmide meetodit, mis seisneb programmi taandamises tingühikule või produktsiooni tingliigile.

Ümberarvutuse koefitsientide meetod. Seda kasutatakse esemete suure valiku puhul. Kõik programmi esemed jaotatakse rühmadesse, milledesse kuuluvad sarnase konstruktsiooniga ühesuguseid konstruktiivseid elemente sisaldavad esemed, st esemed peaaegu ühesuguse tehnoloogilise protsessiga. Igas esemete rühmas valitakse kõige iseloomulikum ja sellele taandatakse kõik teised, kasutades ümberarvestuse koefitsiente või esemete valmistamise omahinda. Sel juhul saadakse programm 3-5 korda väiksem kui esemete arv tegeliku programmi järgi. Samapalju väheneb tehnoloogilise protsessi skeemide ja vajalike materjalide arvutus.

Tabel 5. Korpusmööbli taandamine tingesemeteks

Jrk. nr.	Eseme nimetus	Esemete arv aasta programmis	Ümberarvutuse koefitsient	Taandatud produktsioon	Taandatud programm
1	Riidekapp	3000	1,5	4500
2	Raamatukapp	5000	1	5000	15500 raama-
3	Puhvetikapp	2000	2	4000	tukappi
4	Voodikapp	10000	0,2	2000

Tabelis 5 on ühendatud ühte rühma korpusmööbel. Selle tabeli koostamiseks peab olema teada töökulu iga eseme kohta, mis saab võtta ettevõtte andmetest. Näiteks raamatukapi valmistamiseks on vaja 15 töötundi, ümberarvestuse koefitsient on 1. Riidekapi valmistamiseks on vaja 22,5 töötundi, koef. = 22,5 / 15 = 1,5. Puhvetile kulub 30 töötundi koef. = 30 / 15 = 2 jne.

Koostude kaalutud keskmise viis. Selle viisi kasutamisel kõik esemed jaotatakse põhielementideks: prussikuteks, raamideks, kilpideks ja karpideks. Põhielemendid ühendatakse rühmadesse. Näiteks ühte rühma kõik peaaegu ühesugust konstruktsiooni ja mõõteid omavad raamid, millede pikkused on näiteks piirides 1000 - 1500 mm, laiused 450 - 600 mm, paksused 25 - 30 mm. Teise rühma ühendatakse teiste mõõtudega raamid. Sarnaselt tehakse teiste põhielementidega. Igas rühmas valitakse kõige tüüpilisem koost mõõtudega, mille kohta töötatakse välja tehnoloogiline protsess. Mõõdud võivad olla ka abstraktsed st sellised mida ei oma ükski rühma kuuluv koost. Selle viisi kasutamisel suure arvu detailide kohta saame suhteliselt väikese arvu iseloomulikke detaile, millede kohta koostatakse tehnoloogiline protsess, mille arvutused lühenevad kümneid kordi. Arvutuse tulemused on reaalsed. Tehnoloogilise protsessi skeemid koostatakse iga vooluse kohta. Näiteks prussikud, raamid kilbid ja karbid. Analoogselt võib taandada detaile rühmadesse (tab. 6), et hiljem koostada nende kohta tehnoloogilise protsessi skeem, mille algus on näidatud tabelis 7. Eseme tehnoloogilise protsessi skeemi üldkuju jääb endiseks.

Tabel 6. Detailide taandamine rühmadesse

Jrk. nr.	Detaili nimetus	Detaili arv esemes	Mõõdud	Taandamis-indeks	Taandatud detaili mõõdud	Arv
1	Laeraamipeel	2	1130*70*42	A	1130*70*37	4
2	Põhjaraamipeel	2	1130*70*32
3	Küljeraamipeel	4	1650*70*21	B	1650*70*21	10
4	Ukseraamipeel	4	1650*70*21
5	Vaheseinaraamipuu	2	1650*70*21
6	Ülemise lae sõlg	2	550*70*42
7	Põhjasõlg	2	550*70*32	C	505*70*37	6
8	Lae vahepruss	1	460*70*42
9	Põhja vahepruss	1	460*70*32

jne.

Tabel 7. Tehnoloogilise protsessi skeem taandatud detailide töötlemiseks

Jrk.	Detaili nimetus	Puuliik	Det. arv esemes	Det. puhtad	Seadme nimetus
nr.				mõõdud	Operatsioon
1.	Det. indeks A	ku	4	1130*70*37	O--
2.	Det. indeks B	ku	10	1650*70*21	O--
3.	Det. indeks C	ku	6	505*70*37	O--