3.2.6. Vahetatavus

Masstootmisel peab olema tagatud töödeldavate detailide suur täpsus. See võimaldab detailidest koostada sõlmi ja tooteid ilma täiendava töötlemiseta koostamisliinidel ja tagada nende liinide suur tootlikkus. Võimalik on rakendada automaatseid ja poolautomaatseid seadmeid monteerimisel.

Vahetatavuseks nimetatakse konstrueerimise, valmistamise ja ekspluateerimise printsiipi, mis võimaldab monteerimisel sobitamiseta kasutada (remontimisel vahetada) üksikult eraldi valmistatud detaile, millede valmistamisel on arvestatud neile esitatavaid tehnilisi nõudeid. Lihtsamalt öeldes on vastastikune vahetatavus detailide ja sõlmede omadus ühenduda sõlmedesse ja esemetesse ilma individuaalsete sobitamisteta ja järelpassitamisteta. Selleks peavad olema kõik antud partii detailid valmistatud ühesuguse kuju ja mõõdetega.

Vahetatavus saavutatakse detailide valmistamisel ja sõlmede koostamisel vajaliku arvestusliku täpsuse kindlustamisega geomeetriliste, mehaaniliste, füüsiliste ja teiste parameetrite osas.

Detailide ja sõlmede geomeetriliste jt. parameetrite tegelik väärtus võib arvestuslikust suurusest erineda mitmel põhjusel - tehnoloogiliste seadmete ebatäpsus, lõikeinstrumentide ja rakiste kulumine, jõu ja temperatuuri mõjud, deformatsioonid süsteemis pink - rakis - instrument - detail, töödeldava materjali ebaühtlus, töölise vead jms. Sel põhjusel peab eristama kahte täpsust: normeeritud täpsus ja tegelik täpsus.

Tegeliku täpsuse vastavuse tase normeeritud täpsusele sõltub materjalide ja toorikute kvaliteedist, detaili tehnoloogiast, valmistamise täpsusest ja teistest faktoritest. Valmistamise täpsuseks nim. geomeetriliste ja teiste parameetrite lähenemise astet nende nõutud (arvestuslike) väärtusteni, mis on antud tööjoonistel ja tehnilistes tingimustes.

3.2.7. Mõõtmete määramise reeglid.

Detaili konstrueerimisel määratakse nende suurust ja vormi tugevusarvutuste alusel, lähtudes detaili tehnoloogilisest ja funktsionaalsest sihitusest. Joonisele peavad olema kantud kõik detaili valmistamiseks ja kontrollimiseks vajalikud mõõtmed. Et tagada nende mõõtmete tegelikku täpsust vajalikul tasemel, peab konstruktor ette nägema kõige otstarbekama valmistamise ja kontrollimise viisi ning vastavalt sellele kandma joonisele kõige ratsionaalsemad mõõtmed.

Keeruliste detailide ja sõlmede joonistele võib kanda koordineerivaid mõõtmeid, mis määravad üksikute pindade omavahelise asendi nende pindade, joonte ja punktide suhtes, mis on valitud konstruktiivseteks baasideks. Töötlemisel koordineeritakse detail tehnoloogilise baasi järgi. Kõikide ebatäpsuste vähendamiseks on tarvis, et need baasid ühtiksid, teiste sõnadega - et oleks kinni peetud baaside ühtsuse põhimõttest.

Mõõtmeid, mis kaudselt või otseselt mõjutavad detailide või sõlmede ekspluatatsiooni omadusi, nimetatakse funktsionaalseteks mõõtmeteks. Funktsionaalsetest nõuetest lähtudes määratud ja detaili joonisele kantud mõõtmed on hälvete arvestuse aluseks ja neid nimetatakse (nimi) nominaalseteks mõõtmeteks. Tüüpmõõtmete hulga vähendamiseks, lõike- ja mõõteinstrumentide unifitseerimise võimaldamiseks, tehnoloogiliste protsesside tüpiseerimiseks peavad nominaalsed mõõtmed olema ümardatud (suurema suunas) joonmõõtmete normaalrea lähima arvuni. Joonmõõtmete normaalrida võib leida GOST 8032-84

Vastastikku vahetatavate detailide valmistamine nõuab detailide valmistamist mõõtudega, mille piirid on kindlaks määratud. Tolerantside istude süsteemi kasutamine tagabki vastastikku vahetatavate detailide valmistamise. See süsteem tagab toodete kõrge kvaliteedi, sest saadakse tugevad ja tihedad detailide ühendused. Tolerantside ja istude süsteemi juurutamine sunnib tootmisettevõtteid suure tähelepanuga suhtuma pinkide korrastamisse ja häälestamisse, samuti tööriistade ja seadmete valmistamisele, nende kasutamisele. Süsteemi tähtsus on suur, sest suureneb näiteks mööbli monteerimise kiirus 30 %, viimistluses 100% ja enam. Igasugused sobitamistööd vähenevad nullini. Suureneb kvaliteet ja väheneb omahind.