- •Sisukord
- •Eessõna
- •1. Lühiülevaade puidutöötlemisest
- •1.1. Ajalugu
- •1.2. Olukord ja arengusuunad
- •1.3. Metsa- ja puiduressursid
- •1.4. Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
- •2. Tootmisprotsess
- •2.1. Tehnoloogilise protsessi üldandmed
- •2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
- •2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid.
- •2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine.
- •2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid
- •2.6. Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
- •2.7. Sisseseade valik
- •2.8. Tsehhi tootmisprogramm
- •3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
- •3.1. Toodete projekteerimise alused
- •3.2. Konstrueerimine
- •3.2.1. Tisleriseotised
- •3.2.1.1. Liimseotised
- •3.2.1.2. Ühendamine tappidega
- •3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
- •3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid
- •3.2.3. Prussid ja prussikud.
- •3.2.4. Raamid ja karbid
- •3.2.5. Puitkilbid ja plaadid
- •3.2.6. Vahetatavus
- •3.2.7. Mõõtmete määramise reeglid.
- •3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid
- •3.2.7.2. Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses
- •4. Detailide täpsus
- •4.1. Detailide valmistamise täpsus
- •4.2. Pinkide täpsus
- •4.3. Detaili töötlemise täpsust mõjutavad faktorid.
- •4.4. Töötlemise vead ja kaliibrid
- •4.5. Pinnakaredus
- •4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.
- •4.5.2. Pinnakareduse tähistamine
- •5. Lõiketöötlemine
- •5.1. Toore ja selle kasutamine
- •Korduspikkuses tooriku pikkusmõõt
- •5.2. Toorikute ja detailide väljatuleku protsent
- •5.3. Materjali vajaduse arvutamine
- •5.4. Saematerjali parema kasutamise moodused
- •5.5. Saematerjali lahtilõikamise moodused
- •5.5.1. Juurdelõikamise põhilised pingid
- •5.5.2. Plaat- ja lehtmaterjalide juurdelõikamine
- •5.6. Prusstoorikute esmane töötlemine
- •5.8. Puitkilpide mehhaaniline töötlemine
- •5.9. Toorikute teisene (lõplik) mehaaniline töötlemine
- •5.9.1. Tappide valmistamine
- •5.9.2. Freesimine
- •5.9.3. Piklike pesade töötlemine
- •5.9.4. Avade puurimine
- •5.9.5. Kilpide lõplik töötlemine
- •5.10. Puidu painutamine
- •5.11. Painutatud puittoodete valmistamine
- •5.12. Puidu pressimine
- •6. Puidu liimimine
- •6.1. Liimid
- •6.2. Liimimise viisid puitesemete tootmisel
- •6.3. Puidu liimimisprotsessi kiirendamise meetodid
- •6.4. Sirgjooneliste toorikute kokkuliimimine
- •6.4. Detailide valmistamine peenendatud puidust
- •7. Pealistamine
- •7.1. Pruss- ja kilptoorikute pealistamine
- •Lamineerimine
- •7.3. Polümeersed kattematerjalid
- •8. Pindade ettevalmistamine viimistlemiseks
- •8.1. Tsikeldamine
- •8.2. Lihvimine
- •8.3. Termopressimine
- •8.4. Krunt ja pahtel
- •9. Pooltoodete tehnoloogiad
- •9.1. Hööveldatud saematerjali tootmine
- •9.2. Spooni ringkoorimine
- •9.3. Hööveldatud spoon
- •9.4. Kihiliste materjalide tootmine
- •9.4.1. Vineeripaku ladu
- •9.4.2. Spoonilõikepingid ja kuivatamine
- •9.4.3. Vineeri liimimine
- •9.5. Puitlaastplaatide (plp) tootmine
- •9.5.2. Tehnoloogilise laastu lõikamine
- •9.5.3. Plp koostis ja tootmisprotsess
- •9.5.4. Plp pressimine
- •9.5.5. Plp tootmisprotsessi lõpetamistööd
- •9.6. Ehituskonstruktsioonides kasutatavad uuemad liimitud materjalid
- •9.6.5. Kasutatavad kleepained
- •9.6.6. Probleemid
- •Kirjandus
2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
Puidutööstuses valmistatakse masinate abil erinevaid esemeid. Soome keskmistes puidutööstustes kirjeldatakse järgmisi tööetappe [4].
1. Järkamine - Puit lõigatakse soovitud pikkusega tükkideks. See tehakse eritüübiliste järkamise ketassaagidega.
2. Servamine(kantimine) - Lauamaterjali servad saetakse sirgeteks. Servamine toimub servamise saagpinkidel, ketassaega.
3. Laiusele saagimine - Materjal saetakse mõõdetuna servatud äärest alates vajaliku laiusega toorikuks.
4. Otsehööveldamine e rihtimine - Laudmaterjali külgpind ja serv tasandatakse (rihitakse ja tehakse siledaks). Hööveldamine toimub höövelpingis (rihtplate), kus hööveldamise teostab pöörlev tera (frees).
5. Servade kokkusobitamine (liitmine) - Puitmaterjali külg ja mõlemad servad hööveldatakse sirgeteks pindadeks (riht)höövelpingil.
6. Tasapinnaline paksushööveldamine - Materjal hööveldatakse ühepaksuseks pöörleva freesiga
paksushöövelpingis.
7. Mõõtusaagimine - Detail saetakse ettenähtud laius- ja pikkusmõõtu ketassaega.
8. Kujusaagimine - Vormitakse kumeraid esemeid saagimise abil. Siin kasutatakse lintsaagi.
9. Freesimine - Töödeldavale materjalile antakse soovitud profiil. Töötlemine sooritatakse alumise- või ülemise spindliasetusega freespingil eriliste freeside või ketasfreeside abil.
10. Profiillaudade hööveldamine - Toodetakse soovitud profiiliga laudu. Kuju hööveldamine toimub mitmeteralises höövelpingis, kus toimub tasapinnaline hööveldamine ja servade freesimine.
11. Soonte freesimine - Lauamaterjali või plaatidesse tehakse erikujulisi sooni. Töötlemine toimub üla- või alafreespingil eriliste freeside või ketasfreeside abil.
12. Valtside töötlemine - Puumaterjali või plaadi serva töödeldakse erikujulisi vagusid üla- või alafreespinkidel.
13. Tappimine - Tappimisel detaili otsa töödeldakse nurkliidete jaoks ühemõõtmelisi tappe ha sälke tappimis- või alafreespingil eritüübiliste freesidega.
14. Puurimine - Detaili töödeldakse eri suurusega avasid puurpingil sobiva puuri abil.
15. Kompleksfreesimine - Ese (detail) töödeldakse ühe läbimisega. Selline masin teeb laius- ja pikkusmõõtmised, tapib, töötleb valtsid, puurib ja freesib esemesse soovitud profiili.
16. Tappimine kopeerfreesimisega - Detailide otsa valmistatakse tappliiteks vajalikud tapid ja pesad. Tappimine tehakse tappimismasinal tappimisfreesiga.
17. Treimine - Puitu töödeldakse põikilõikepinnalt ümber eseme. Treimine toimub eseme pöörlemisel treitera vastu.
18. Lihvimine - Lihvimisel puu pind tasandatakse hööveldamise, freesimise, mõnikord ka saagimise ebatasasused lihvpaberi abil.
19. Plaatideks liimimine - Liimimisel ühendatakse üksikud liidetavad kokku kasutades liimi ja pressimist.
20. Osade, viilude kokkuliitmine ja liimimine - Viilude liitmisel servad lõigatakse või töödeldakse sirgeks ja liimiga need liidetakse üheks plaadiks või suureks spoonileheks.
21. Pealistamine - Kaetakse spooni või teiste kattematerjalidega hüdrauliliste liimimispresside abil.
22. Servliistuga katmine - Plaadi serva liimitakse liist.
23. Kuju pressimine painutamise ja liimimisega - Valmistatakse kaarjaid esemeid (detaile) laminaatmenetlusega.
Spetsiaalliimide puhul liim kõvastatakse kõrgsagedusvoolu väljas. Elektrivälja suunda muudetakse liimimassis tuhandeid kordi sekundis nii, et liim kuumeneb sisemise hõõrdumise tagajärjel.
