- •Sisukord
- •Eessõna
- •1. Lühiülevaade puidutöötlemisest
- •1.1. Ajalugu
- •1.2. Olukord ja arengusuunad
- •1.3. Metsa- ja puiduressursid
- •1.4. Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
- •2. Tootmisprotsess
- •2.1. Tehnoloogilise protsessi üldandmed
- •2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
- •2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid.
- •2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine.
- •2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid
- •2.6. Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
- •2.7. Sisseseade valik
- •2.8. Tsehhi tootmisprogramm
- •3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
- •3.1. Toodete projekteerimise alused
- •3.2. Konstrueerimine
- •3.2.1. Tisleriseotised
- •3.2.1.1. Liimseotised
- •3.2.1.2. Ühendamine tappidega
- •3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
- •3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid
- •3.2.3. Prussid ja prussikud.
- •3.2.4. Raamid ja karbid
- •3.2.5. Puitkilbid ja plaadid
- •3.2.6. Vahetatavus
- •3.2.7. Mõõtmete määramise reeglid.
- •3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid
- •3.2.7.2. Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses
- •4. Detailide täpsus
- •4.1. Detailide valmistamise täpsus
- •4.2. Pinkide täpsus
- •4.3. Detaili töötlemise täpsust mõjutavad faktorid.
- •4.4. Töötlemise vead ja kaliibrid
- •4.5. Pinnakaredus
- •4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.
- •4.5.2. Pinnakareduse tähistamine
- •5. Lõiketöötlemine
- •5.1. Toore ja selle kasutamine
- •Korduspikkuses tooriku pikkusmõõt
- •5.2. Toorikute ja detailide väljatuleku protsent
- •5.3. Materjali vajaduse arvutamine
- •5.4. Saematerjali parema kasutamise moodused
- •5.5. Saematerjali lahtilõikamise moodused
- •5.5.1. Juurdelõikamise põhilised pingid
- •5.5.2. Plaat- ja lehtmaterjalide juurdelõikamine
- •5.6. Prusstoorikute esmane töötlemine
- •5.8. Puitkilpide mehhaaniline töötlemine
- •5.9. Toorikute teisene (lõplik) mehaaniline töötlemine
- •5.9.1. Tappide valmistamine
- •5.9.2. Freesimine
- •5.9.3. Piklike pesade töötlemine
- •5.9.4. Avade puurimine
- •5.9.5. Kilpide lõplik töötlemine
- •5.10. Puidu painutamine
- •5.11. Painutatud puittoodete valmistamine
- •5.12. Puidu pressimine
- •6. Puidu liimimine
- •6.1. Liimid
- •6.2. Liimimise viisid puitesemete tootmisel
- •6.3. Puidu liimimisprotsessi kiirendamise meetodid
- •6.4. Sirgjooneliste toorikute kokkuliimimine
- •6.4. Detailide valmistamine peenendatud puidust
- •7. Pealistamine
- •7.1. Pruss- ja kilptoorikute pealistamine
- •Lamineerimine
- •7.3. Polümeersed kattematerjalid
- •8. Pindade ettevalmistamine viimistlemiseks
- •8.1. Tsikeldamine
- •8.2. Lihvimine
- •8.3. Termopressimine
- •8.4. Krunt ja pahtel
- •9. Pooltoodete tehnoloogiad
- •9.1. Hööveldatud saematerjali tootmine
- •9.2. Spooni ringkoorimine
- •9.3. Hööveldatud spoon
- •9.4. Kihiliste materjalide tootmine
- •9.4.1. Vineeripaku ladu
- •9.4.2. Spoonilõikepingid ja kuivatamine
- •9.4.3. Vineeri liimimine
- •9.5. Puitlaastplaatide (plp) tootmine
- •9.5.2. Tehnoloogilise laastu lõikamine
- •9.5.3. Plp koostis ja tootmisprotsess
- •9.5.4. Plp pressimine
- •9.5.5. Plp tootmisprotsessi lõpetamistööd
- •9.6. Ehituskonstruktsioonides kasutatavad uuemad liimitud materjalid
- •9.6.5. Kasutatavad kleepained
- •9.6.6. Probleemid
- •Kirjandus
3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
Kruvidega ühendamist kasutatakse lahtivõetavates toodetes, aga ka toodetes, mis võivad niiskuda ja liimseotis üksinda ei osutu vastupidavaks. Kruviseotise vastupidavus sõltub suurel määral kruvi hoidvatest materjalidest. Konstrueerimisel arvestatakse tavaliselt materjali, kuhu kruvi keeratakse, kruvi läbimõõtu ja sissekeeramise sügavust.
Puidu omadus hoida kruvi, sõltub tema liigist ja tihedusest: kui aluseks (optimaalseks) loetakse jõudu, mis on vajalik kruvi väljatõmbamiseks männipuidust (koef. 1), siis väljatõmbamiseks tammest, pöögist, saarest jne. vajatakse poolteist-kaks korda suuremat jõudu.. Pikikiudu kruviliide on keskmiselt kaks korda nõrgem kui ristipuidu kruviliide.
Tisleriplaatide võime kruvi hoida on umbes sama mis märjal puidul, kolmekordsel puitlaastplaadil risti plaati veidi kõrgem, aga servas tunduvalt väiksem. Seepärast tuleb plaadi servad konstruktiivselt tugevdada või plaadi tugevdamiseks valada kruvipesasse vaiguliimi.
Kruviliite tugevus sõltub kruvi läbimõõdust ja sissekeeramise sügavusest (näiteks 3-5 mm läbimõõduga kruvidel suureneb nende väljatõmbejõud 3-5 kg iga 0,5 mm kohta läbimõõdu suurenedes, sügavuse suurenedes 5-15 mm suureneb vastupanu 30 kg iga 5 mm kohta) . Eespooltoodut tuleb konstrueerimisel tingimata arvestada.
Kruvikeerme pikkus ei tohi olla väiksem kui tema sissekeeramise sügavus - seega õhukeseseinaliste detailide puhul on soovitav kasutada lõpuni keermetega kruvisid, liite tugevus kasvab 25-30%.
Harilikult kruvi alla detailidesse, millesse ta keeratakse, puuritakse pesa , aga kinnitatavasse detaili ava. Pesa läbimõõt on umbes 2/3 kruvi läbimõõdust (puitlaastplaadis, mis tugevdatakse, 0,85 kruvi läbimõõdust). Kruvi pesa ei tohi olla sügavam kui kruvi keermestatud osa pikkus.
Kinnitatavasse detaili puuritakse 0,5 mm võrra kruvi läbimõõdust suurem ava, peitpeaga kruvile aga kruvipesa (vershenk) 0,5-1 mm sügavam kui kruvipea kõrgus.
Naelühenduse puhul on puidu vastupanu väljatõmbamisele 2-3 korda väiksem kui kruviühenduse puhul. Seepärast kasutatakse naelu mööblikonstruktsioonides vähe. Põhiliselt kasutatakse naelu polsterdustöödel ja lehtmaterjalide (vineer, puitkiudplaat) kinnitamiseks pehme mööbli valmistamisel ja mitmesugustel tehnilistel operatsioonidel abikinnitusteks (vineer kinnitatakse raamile enne pressi alla asetamist).
Naelühenduse tugevus oleneb naela kujust, tema läbimõõdust, pikkusest, puidu niiskusest jne. Põhiliselt peab naela pikkus olema vähemalt kolm korda suurem kui külgelöödava detaili paksus (näit. 25 mm detaili kinnitamiseks peab olema nael vähemalt 75 mm pikk). Puunaelad ehk naaglid on abikinnitusvahendiks tappühenduse täiendaval kinnitamisel (kasutatakse uste ja akende nurkühendustes väljaväänamise vastu).
Klambreid kasutatakse lehtmaterjali (vineer, puitkiudplaat jne.), riidematerjalide ja vedrude kinnitamiseks pehmemööbli valmistamisel, neid kasutatakse ka abivahendina mitmesugustel tehnoloogilistel operatsioonidel (raaminurkade kinnitus jne.).
Seoste konstruktsiooni valikul tuleb tingimata arvestada kõiki tegureid, mis võivad mõjuda seosele nende ekspluatatsiooni ajal. Nurkseotised avatavate akende raamidel peavad olema eriti tugevad, sest akna pool riputatakse hingedele ühe prussiga, aga selle juures ülemine ja alumine horisontaalne pruss töötavad konsoolina, mis on koormatud vertikaalprussi ja klaasiga. Mida laiem on akna pool ja mida paksem klaas, seda suurem on jõud, mis langevad konsoolprussile ja püüavad lõhkuda nurkseotist. Seepärast tehaksegi aknaraami nurkseotis kahekordse läbiva lameda tapiga (suureneb liimitav pind), tugevuse suurendamiseks kinnitatakse seotised puitnaaglitega ja metallnurgikutega.
Sahtli esisein peab olema ühendatud tugevamini külgseintega kui tagasein, kuna sahtlit tõmmatakse esiseinast. Pole vaja teha nurkseotist liistudel, mis hoiavad raamis viilungit, peeglit või klaasi, kuna selline konstruktsioon ei võta vastu koormusi. On ju koormatud naelad või kruvid, millega kinnitatakse liistud raamile.
Mitte vähemtähtsaks tingimuseks seotiste valikul ei ole nende valmistamise tehnoloogilisus, seega tuleb valida selline seotis, mis muude võrdsete tingimuste juures oleks kõige tugevam, ökonoomsem ja ilusam. Plastmasside ja muude taoliste materjalide kasutamine puittoodetes võimaldab täiustada toodete konstruktsiooni.
Lahtivõetavad seotised võimaldavad korduvalt kokku panna ja lahti võtta mööblit ja teisi puitkonstruktsioone. Jäigad lahtivõetavad seotised on tõmmitsad ja tüüblid. Šarniirsed lahtivõetavad seotised on hinged, kas statsionaarsed või mahavõetavad.
