4.5. Pinnakaredus

Pinnakareduse all mõistetakse detaili pinna reljeefi moodustavaid suhteliselt väikese sammuga konarusi, mida vaadeldakse teataval kindlal lähtepikkusel. Töötlemise täpsust pinkidel iseloomustatakse mitte ainult detailide kuju ja mõõtude täpsusega, vaid ka pinnakaredusega. Karedus pingil töötlemisel sõltub pingi tüübist, teraliigi omadustest, töörežiimist (eendekiirus, lõikekiirus, teravus), vibratsioonikindlusest ja puidu ehitusest. Kui hoolikalt ka ei oleks pind töödeldud, ikkagi leidub seal puidu iseloomust (sooneavad), lõiketerade seadistamise ebatäpsustest, vibratsioonist, lõikamise iseloomust (hööveldamise lained) jne. tingitud ebatasasusi, karvkiulisust ja narmendust. Näiteks töötlemisel höövel- või freespingil suure eendekiiruse ja noavõlli väikese diameetri puhul on selgelt näha lainelisus. Seda viga loetakse töötlemise veaks.

Nürinenud instrumendiga töödeldud pinnal esinevad materjali väljakisu kohad. Pind on karvane. Sõltuvalt sellest, millise töötlemise alla läheb pind edaspidi, kas vineerimise või viimistlemise alla, esitatakse pinnale kindlad nõuded kareduse suhtes, mida iseloomustatakse pinnal olevate ebatasasuste suurusega (tabel 11). Eristatakse järgmisi ebatasasusi: makroebatasasused, lainelisus, mikroebatasasused (narmendus, karvkiulisus), lainelisus ja krobelisus, makroebatasasused -lainelisus - krobelisus.

Tabel 11. Puidu ja puitmaterjalide töötlemisel nõutavad pinnakareduse parameetrid

Töödeldav pind	Rm , m
Tooriku saagimine ja järkamine	1250
Mõõtu saagimine ja järkamine	200
Polsterdatav pind	100
Liimitav pind	63
Pealistatav pind	63
Lihvitav pind	63
Freesitud pind	63
Furnituuri pesad	100
Tappide pinnad	200
Puitlaastplaatide ja puitkiudplaatide servad lahtisaagimisel	200
Lihvitud pinnad viimistlemiseks:
- pealistamata puitlaastplaat	63
- massiivpuidust ja höövelspooniga kaetud esipind	16
- massiivpuidust ja höövelspooniga kaetud nähtav sisepind	32
Viimistlemata, ekspluatatsioonis nähtavad pinnad	63
Ekspluatatsioonis kokkupuutuvad pinnad	63
Ülejäänud mittenähtavad pinnad	200

Makroebatasasus kujutab endast pinna kõrvalekallet ettenähtud pinna geomeetrilisest kujust, näiteks tasapinnalisusest. Põhjuseks kõmmeldumine, pingi suundlattide ja surveseadmete ebaõige ülesseadmine.

Lainelisus - pinnal vaheldumisi esinevad lohud ja kõrgendused suurte ettenihke kiiruste juures.

Mikroebatasasused on väikesed materjali väljakisud ja lohud. Karvkiulisus on lubatud kuni 10-nda karedusklassini, kuid narmendust vaid 1.-6. klassi pindadel. Ebatasasuste suurust iseloomustatakse maksimaalse ebatasasuse absoluutväärtusega (R_max).

Ebatasasuste keskmine suurus uuritaval pinnal h_kesk = (h₁ + h₂ + ... + h_n )/ n

Mõnikord arvutatakse ebatasasuste keskmine kvadraatväärtus valemist:

H k_kv=  (h₁² + h₂²+ ... + h_n ²)/ n

Pinna karedus määratakse aritmeetilise keskmisega ebatasasuste maksimaalsetest kõrgustest, mis on mõõdetud antud pinna mitmest piirkonnast. Vene gost nägi puidutööstustele ette 12 pinnakareduse klassi. Viimast iseloomustatakse ebatasasuste suurustega kuni 4 mikronit (tabel 12). Kõige madalam on esimene, kus R_max = 1250 - 1600 mikronit.

Pinnakaredus on eriti oluline lakkimisele ja poleerimisele minevate pindade juures, kokkuliimimisel, et saada tugev ühendus ja õhukese vineeriga kaetavate pindade juures. Kõige madalam pinnakaredus saadakse okaspuidu töötlemisel saeraamis. Saematerjali pinnakaredusest oleneb toorikute töötlemisvarude suurus ja järelikult ka puidu kulu detaili valmistamiseks. Töödeldud pinna karedusest sõltub liimseotiste tugevus ja viimistletud pinna kvaliteet.

Tabel 12. Pinnakaredusklassid (kehtisid kuni 1980.a.)

Klass	Rmax, m	Klassi tähis	Klass	Rmax, m	Klassi tähis
1	1251 - 1600	1	7	61 - 100	 7
2	801 - 1250	2	8	31 - 60	 8
3	501 - 800	 3	9	17 - 30	 9
4	316 - 500	 4	10	9-16	 10
5	201 - 315	 5	11	5-8	
6	101 - 200	6	12	kuni 4	

Laborites määratakse ebatasasused 800-1200 m spetsiaalindikaatoriga, ebatasasused 30-800 m mõõteriista TCII-4 (joon.14) abil ning ebatasasused 1-70 m mikroskoobiga VBC-11 (joon.15) [26]. Mõõteriistade tehnilised tootmistingimused on tabelis 13.

Tabel 13. Mõõteriistade tehnilised näitajad

	Kareduse		Mikro-	Ob-	Mõõ-	Joon-	Vaatlemise
Mõõteriista	mõõte-	Näidu	objek-	jek-	teriis-	vaate-	viis
nimetus	piirid	viga	tiivi suu-	tiivi	ta ül-	väli,
	m		rendus	aper-	dine	mm
			koos	tuur	suu-
			lisa-		rendus
			läätsega		x
Kaksik-	0,8...63	4	5,8	0,13	87	1,78	visuaalne
mikroskoop		kuni	10,6	0,30	157	0,99	ja
VBC-11		24%	18	0,37	270	0,58	fotograafiline
			34,5	0,50	517	0,30
TC	1...7	15	1	0,03	15	11
			2	0,02	30	6,3
			3,7	0,11	55	2,9

Tootmistingimustes võib määrata igasuguste pindade karedust etalonpindadega võrdlemise teel. Etalonid peavad olema valmistatud võrreldava pinnaga samast puiduliigist ja samasuguse töötlemisviisi abil. Selle meetodi puuduseks on etalonpindade kiire vananemine.

Masinhööveldatud pinna kinemaatiliste lainete suurust on võimalik määrata ka arvutamise teel:

l = u . 1000 / n . z ,

kus u - etteandekiirus m/min; n - pöörlemissagedus min^-1; z - lõiketerade arv, võetakse võrdseks 1-ga, sest praktiliselt tekitatakse höövelduslained ühe teistest rohkem välja ulatuva lõiketera poolt.

Höövelduslainete sügavus Rmax = l² / 8R , kus R - lõikeraadius mm.

Näide: Määrata pinna karedusklass masinhööveldamisel, kui höövelmasina etteandekiirus on 20 m/min , noavõlli läbimõõt on 128 mm ja pöörlemissagedus 5000 min^-1.

l = 20 . 1000 / 5000 = 4 mm

Rmax = 4² / (8 . 64) = 0,031 mm = 31 mikronit

Puidu lõiketöötlemisel võib saada järgmiste karedusklassidega pinnad:

1. Pikisaagimisel tavaliste saeketastega . . . . 316 - 1250 m

‘ höövelhammastega saeketastega 31 - 500 m

2. Ristisaagimisel tavaliste saeketastega . . . . 316 - 800 m

‘ höövelhammastega saeketastega 61 –500 m

3. Hööveldamisel ja freesimisel . . . 17 - 315 m.

4. Avade puurimisel . . . . . . . . . . . . . 31 - 200 m

5. Tappide ja tapipesade lõikamisel 31 - 315 m

6. Lihvimisel paberiga nr. 50 . . . . . . . 61 - 100 m

nr. 54, 60, 70, 80 . . . 31 – 60 m

.nr. 180, 240 . . . 9 - 16 m

nr. 380, 400 . . . kuni 4 m