9.2. Spooni ringkoorimine

Spoon lõigatakse vineeripakult, kui see pöörleb ümber oma telje. Operatsioon teostub üheaegselt noti pöörlemisega ja koorimisnoa ettenihkumisega. Lõikamine toimub spiraali(evolventi) mööda. Noa alt tuleb välja katkematu lint, mille laius võrdub vineeripaku pikkusega ja pikkus sõltub paku diameetrist ning spooni paksusest. Paksus oleneb noa etteande suurusest ühe vineeripaku pöörde kohta ja võib muutuda 0,2 kuni 4 mm-ni. Pakust jääb järele “pliiats”. Koorimisel spooni vasak pool (pööratud noti poole) võib tulla praguline ja katkine, sest mõjuvad mitmed jõud. Jõuga P₁ suruvad puidukiud terale (joon. 63).

Jõud P₂ teostab painet ja surumist spooni tekkimisel. See jõud tekitab pragusid. Spooni eraldumise tsoonis toimub lehe õgvendamine ja vastassuunda painutamine (võrreldes asendiga noti sees). Spooni vasak pool venitatakse välja. Halbade mõjude vähendamiseks kasutatakse survejoonlauda. See on tera pikkune ja asetseb noa suhtes nii, et ava noa esiservast kuni joonlaua servani oleks veidi väiksem spooni paksusest. Tekib survejõud Q₂, mis kompenseerib jõu P₂. Puit tiheneb ja pinge spooni vasakpoolel väheneb. Seejuures kokkusurumise aste D % määratakse valemiga :

D = (S - S₀) / S 100 ,

kus: S- spooni nominaalpaksus, mm; S₀- ava noa ja joonlaua vahel, mm.

Kokkusurumise aste sõltub spooni paksusest, mõningal määral puuliigist ja kõigub 0,6 mm paksusel spoonil 5-12% vahel, 1 mm paksusel 11-22% ja üle 2,5 mm spoonil 30%.

Koorimisel on eriline tähtsus taganurgal teritusnurgal ja lõikenurgal .

 = 0,5 -1⁰ kuni 300 mm läbimõõduga nottidele;

 = 2 - 3⁰ kui noti läbimõõt on üle 300 mm.

Väikese taganurga ja suure diameetriga noti puhul, mille pinna kõverusraadius on väike, suureneb kontaktpind noti ja tagatahu vahel. Seega suureneb koormus noale, supordile ja selle juhtelementidele. Noa poolt suureneb surve notile, tekib läbipaine ja tulemuseks on muhklik spoon.

Suure taganurga korral tekivad jõud, mis tõmbavad nuga puitu, tekib vibratsioon, spooni pind tuleb hakitud (rihviline). Seetõttu tuleb noa lähenemisel noti tsentrile taganurka vähendada.

Lõikenurk valitakse võimalikult väike, et vältida spooni purunemist paindumisel. Lõikenurka saab vähendada põhiliselt teritusnurga arvel.

Teritusnurk sõltub spooni paksusest ja puuliigist (18 - 25⁰). Spindli läbimõõdust sõltub pliiatsi jämedus ja spooni väljatulek, kuid peab olema tagatud noti kinnitus. Peenem spindel on jämedama sees. Peenemat spindlit kasutatakse pliiatsi töötlemisel. Noti läbipaindumise vältimiseks on toetus rullikud tera vastasküljel.

Esmalt vineeripakud töödeldakse termiliselt, millega suurendatakse puidu plastilisust. Seejärel pakud läbivad koorimismasina koore eemaldamiseks koos liiva ja mustusega, mis muidu kiirendaks nugade nürinemist. Saega lõigatakse vineeripakkude pikkus täpseks. Nott esmalt tehakse silindrikujuliseks ja siis kooritakse spoon. Koorimispingist tulev spoonilint laotub konveierile ja liigub kääride alla ettenähtud formaadi lõikamiseks ja pakki seadmiseks. Pakk viiakse kuivatisse. Rullikutega kuivatis spoon kuivab, edasi toimub sorteerimine. Mitteformaatsed, kitsad spoonilehed kleebitakse formaatseteks. Okstega väljasorditud spoonilehed lähevad spooniparanduse pinki, kus oksad eemaldatakse ja tekkinud augud lapitakse spoonist paikadega. Valmisspooni pakid lähevad lattu või liimitsehhi.

See on üks tehnoloogilise protsessi variantidest. Kasutatakse ka teisi. Näiteks vineeripakkude tükeldamist tehakse enne kuumtöötlemist, aga pärast kuumtöötlust notid lähevad koorimisele, kus ühe noaga võetakse maha koor, tsentreeritakse ja kooritakse spoon. Või töödeldakse enne ühes pingis kuni silindrini ja siis teises saadakse spoon.