- •Sisukord
- •Eessõna
- •1. Lühiülevaade puidutöötlemisest
- •1.1. Ajalugu
- •1.2. Olukord ja arengusuunad
- •1.3. Metsa- ja puiduressursid
- •1.4. Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
- •2. Tootmisprotsess
- •2.1. Tehnoloogilise protsessi üldandmed
- •2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
- •2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid.
- •2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine.
- •2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid
- •2.6. Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
- •2.7. Sisseseade valik
- •2.8. Tsehhi tootmisprogramm
- •3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
- •3.1. Toodete projekteerimise alused
- •3.2. Konstrueerimine
- •3.2.1. Tisleriseotised
- •3.2.1.1. Liimseotised
- •3.2.1.2. Ühendamine tappidega
- •3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
- •3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid
- •3.2.3. Prussid ja prussikud.
- •3.2.4. Raamid ja karbid
- •3.2.5. Puitkilbid ja plaadid
- •3.2.6. Vahetatavus
- •3.2.7. Mõõtmete määramise reeglid.
- •3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid
- •3.2.7.2. Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses
- •4. Detailide täpsus
- •4.1. Detailide valmistamise täpsus
- •4.2. Pinkide täpsus
- •4.3. Detaili töötlemise täpsust mõjutavad faktorid.
- •4.4. Töötlemise vead ja kaliibrid
- •4.5. Pinnakaredus
- •4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.
- •4.5.2. Pinnakareduse tähistamine
- •5. Lõiketöötlemine
- •5.1. Toore ja selle kasutamine
- •Korduspikkuses tooriku pikkusmõõt
- •5.2. Toorikute ja detailide väljatuleku protsent
- •5.3. Materjali vajaduse arvutamine
- •5.4. Saematerjali parema kasutamise moodused
- •5.5. Saematerjali lahtilõikamise moodused
- •5.5.1. Juurdelõikamise põhilised pingid
- •5.5.2. Plaat- ja lehtmaterjalide juurdelõikamine
- •5.6. Prusstoorikute esmane töötlemine
- •5.8. Puitkilpide mehhaaniline töötlemine
- •5.9. Toorikute teisene (lõplik) mehaaniline töötlemine
- •5.9.1. Tappide valmistamine
- •5.9.2. Freesimine
- •5.9.3. Piklike pesade töötlemine
- •5.9.4. Avade puurimine
- •5.9.5. Kilpide lõplik töötlemine
- •5.10. Puidu painutamine
- •5.11. Painutatud puittoodete valmistamine
- •5.12. Puidu pressimine
- •6. Puidu liimimine
- •6.1. Liimid
- •6.2. Liimimise viisid puitesemete tootmisel
- •6.3. Puidu liimimisprotsessi kiirendamise meetodid
- •6.4. Sirgjooneliste toorikute kokkuliimimine
- •6.4. Detailide valmistamine peenendatud puidust
- •7. Pealistamine
- •7.1. Pruss- ja kilptoorikute pealistamine
- •Lamineerimine
- •7.3. Polümeersed kattematerjalid
- •8. Pindade ettevalmistamine viimistlemiseks
- •8.1. Tsikeldamine
- •8.2. Lihvimine
- •8.3. Termopressimine
- •8.4. Krunt ja pahtel
- •9. Pooltoodete tehnoloogiad
- •9.1. Hööveldatud saematerjali tootmine
- •9.2. Spooni ringkoorimine
- •9.3. Hööveldatud spoon
- •9.4. Kihiliste materjalide tootmine
- •9.4.1. Vineeripaku ladu
- •9.4.2. Spoonilõikepingid ja kuivatamine
- •9.4.3. Vineeri liimimine
- •9.5. Puitlaastplaatide (plp) tootmine
- •9.5.2. Tehnoloogilise laastu lõikamine
- •9.5.3. Plp koostis ja tootmisprotsess
- •9.5.4. Plp pressimine
- •9.5.5. Plp tootmisprotsessi lõpetamistööd
- •9.6. Ehituskonstruktsioonides kasutatavad uuemad liimitud materjalid
- •9.6.5. Kasutatavad kleepained
- •9.6.6. Probleemid
- •Kirjandus
9.4.2. Spoonilõikepingid ja kuivatamine
Spooni ringkoorimine toimub vineeripaku pöörlemisel ümber oma pikitelje sagedusega 2 - 8 pööret sekundis noaga, mille lõikeserv asub paralleelselt paku teljega ja mis liigub pidevalt paku telje poole kiirusega, mis kindlustab vajaliku spooni paksuse. Enne spooni lõikamist pakk freesitakse suurema kiirusega silindriliseks. Spindli haaratsite läbimõõt on 65 mm, kui paku läbimõõt on kuni 160 mm ja 100 mm kui paku läbimõõt on 250 mm. Tera lähenedes tõmbuvad välimised spindlid eemale ja ei ohusta tera. See võimaldab jätta peenikese “pliiatsi” ja vähendada jäätmeid. Spindlid on varustatud haaratsitega, mis kindlustavad hea haakumise pakuga. Tugirullikud neutraliseerivad lõikejõust tekkiva horisontaaljõu. Rullikud asetuvad pakule hüdraulika abil. Noakandja tala külge kinnitatakse nuga poltidega. Kandja on kinnitatud šarniirselt ja tõstetakse tööasendisse hüdrauliliselt. Radiaalsuunaline liikumine toimub liuglaagritel hüdraulika abil. Paku pöörlemiskiirust on võimalik muuta 2-3 kiiruselise mootoriga tänu millele paku diameetri vähenemisel tõstetakse pöörlemiskiirust. Uuemates masinates võib lõikepingist saabuva spooni kiirust reguleerida vastavaks järgnevate seadmete töö kiirusega (lõikamine ja kuivatamine) [21].
Puhta pinna saamiseks peab nuga olema terav. Tugevate lõiketeraste puhul on võimalik kasutada 170 lõikenurka kui lõigatakse pehmet, oksteta puitu. Lõigates tugevat ja okslikku puitu on lõikenurk umbes 230. Soomes kase puhul on see nurk 19-200, kuuse puhul 21-220. Peale teritusnurga mõjutab lõikamist ka taganurk. Kui viimane on liiga suur, siis tekib vibratsioon paku ja noa vahel, mis muudab spooni paksuse laineliseks. Kui see nurk on liiga väike, liigub nuga pakust eemale. Õige suurus kase ja kuuse puhul on 0...-20. Noa kinnitamisel on tähtis, et tera joon oleks spindlite tsentrite joonel või sellest veidi allpool.
Lõigatud spoonil peab paksuse kõikumine jääma kindlatesse piiridesse, kasespoonil 1,55 0,02 mm. Vältida tuleb ebakvaliteetseid pindu, mis on külma puidu lõikamise tulemus. Tõmbetugevus peaks olema nii kõrge kui võimalik, kasel 1 N/mm2, kuusel 0,4...0,8 N/mm2. Ei tohi esineda vesijooni, mille põhjustavad jäätmed noa-avas. Spooni lõikamine on staadium, kus tekib kõige rohkem jäätmeid (tabel 14).
Spooni hea kvaliteet vähendab vineeritootmises materjali kulu, tõuseb pealisspooni osakaal ja keskmine spooni hind, väheneb liimi kulu ja madalate sortide väljatulek, väheneb energia ja tööjõu kulu, suureneb efektiivsus (tulusus). Spoon peab olema võimalikult ühtlase paksusega ja väheste pragudega, et oleks lihtsam käsitada. Kui paksus on lubatud hälvete piirides, on lihtsam jälgida liimimist ja survet. Väheneb väljapraakimise ja lihvimise vajadus. Tugevam ja jäigem spoon kahjustub vähem töötlemise käigus, väheneb liimi ja toorme kulu.
Tabel 14. Jäätmete hulk spooni ringkoorimisel
Jäätme tüüp |
Kask |
Okaspuu |
Koor |
12,0 |
10,0 |
Äralõiked |
4,0 |
3,0 |
Saepuru |
0,4 |
0,4 |
Silindriliseks treimine |
18,4 |
15.0 |
“pliiatsid” |
11,4 |
10,4 |
Kokku |
46,2% |
38,8% |
Väljatuleku % |
53,8 |
61,2 |
Spooni kuivatamine. Kuivamisel vesi liigub puidu pinna poole ja aurustub kuivatuskeskkonda. Kuivatuse kestvust mõjutab puuliik, materjali paksus, alg- ja lõppniiskus, kuivatustemperatuur, kuivatuskeskkonna niiskus ja selle liikumine. Kuivatatakse kontaktmeetodil trumlitega või ekraanidega kuivatis. Vineeritootmiseks vajaminevast soojusenergiast kulub 70% spooni kuivatamiseks. Energiat saab kokku hoida sooja õhu väljalaske minimeerimisega, kuivati täitumuse suurendamisega, täpse lõppniiskuseni kuivatamisega, ühtlase algniiskusega spooni kambrisse paigutamisega ja kuivati hermetiseerimisega. Nende tingimuste täitmine vähendab ühtlasi ka kuivatamise defekte. Kvaliteedi näitajaks on ühtlane 5% -ne lõppniiskus, värvimuutuste ja deformatsioonide puudumine, sile pealispind ja ökonoomsus, kuivati maksimaalne kasutegur. Mida suurem kogus niiskust tuleb aurustada, seda rohkem kulub aega. Kuivatis on kolm tsooni: kuumutamine, normaliseerimine ja lõpetamine. Tähtsamad on kaks viimast kui eemaldub vaba vesi ja eraldub rakusisene vesi.
Pärast kuivatamist tuleb spoon kohe sorteerida, sest kõik defektid on näha. Sorteeritakse käsitsi või automaatselt. Pealisspoon jaguneb sortidesse, sisemine (pliiatsi) spoon läheb eraldi ja ka lappimist vajav spoon ning täiendavat kuivatamist vajav spoon. Sorteerimise eeskirjad koostatakse vastavalt tehase suurusele ja tootmise nõuetele. Lappimist tehakse vineeri väljatuleku suurendamiseks. Lappimine seisneb sorteerimises, lõikamises, jätkamises. Jätkatavate osade servad peavad olema siledad ja sirged. Jätkatakse pikikiudu või põikikiudu. Kasutatakse liimjätku, paberi- või õmblusjätku.
Väliskihis liitekoht peab olema nähtamatu, servad ühesuguse paksusega, tugevus küllaldane edasiseks töötlemiseks. Lapitakse väliskihti minevat spooni. Lappimisel asendatakse mädanenud ja väljalangenud oksad ning teised väiksemad augud. Seda võib teha masinaga või käsitsi. Tööoperatsioonid: märkimine, augu tegemine, lapi paigaldamine (ilma liimita, liimiga või kleeppaberiga). Kiudude suund, lapi paksus ja puuliik lapil peab olema sama, lapp peab olema tihedalt augus. Kasutatakse enamasti ovaalset lappi.
Spooni pikkuse suurendamisel ühendatakse osad kaldhammastapiga. Ühendusel peab olema sama tugevus ja paksus nagu spoonil. Lõigatakse hambad, kantakse peale liim, pannakse kokku, kuumpressitakse ja lõigatakse mõõtu.
