5.5.1. Juurdelõikamise põhilised pingid

Laudade juurdelõikamist teostatakse mitut tüüpi ketassaagpinkidel (tortsimis-, pikijuurdelõikamis- ) ning kõveraid detaile saetakse välja lintsaagpingil. Laudade tükeldamiseks kasutatakse veel praegugi pendel ja balanssiirsaagi. Nendest täpsemat tööd võimaldab saelehe paralleelliikumisega ja automaatse ettenihkega suportsaag [18]. Pendelsaagides saelehe liikumine toimub ringjoont mööda, seepärast tuleb juurdelõikamiseks kasutada suurema diameetriga kettaid ja tööline peab kasutama jõudu pendli võnkuma panemiseks. Pendelsael tööline teeb 4000-6000 lõiget vahetuses. Sirgjoonelise saeketta liikumisega pingil kuni 10000 lõiget. Esimese lõike tööline teeb silma järgi. Seejärel liigutatakse lauda rullikuid mööda edasi kuni vastava toeni või joonlaua märgini ja teostatakse lõige jne.

Juurdelõikamispinkide saelehed on suurema läbimõõduga ja suure hammaste sammuga, mis annab kareda lõikepinna. Sellepärast ei lõigata lõplikku pikkust. Tuleb jätta edaspidiseks teatud töötlemise varu. Vanematel juurdelõikamispinkidel töötab 2-3 töölist, kui laudade etteandmine ja toorikute edasiliikumine ei ole mehhaniseeritud. Üks abitööline aitab laua tõsta töölauale ja teine tõstab lõigatud toorikud alustele.

Kaasaegsed poolautomaat ja programmjuhtimisega tortsimisliinidel on füüsiline töö viidud minimaalseks. Tööline märgib kriidiga vajalikud defektide väljalõikekohad ning masin mõõdab ja ise lõikab vajaliku pikkusega toorikud [2].

Edasi tuleb tavaliselt toorikuid töödelda pikilõikamise ketasaagpingil, kus töö toimub käsitsi või mehaanilise eendamisega. Pingi suundlatt nendes pinkides kinnitatakse paralleelselt saelehega kaugusel, mis võrdub vajaliku tooriku laiusega. Ühekettalisel pingil teeb tööline esimese lõike silma järgi, saagides maha lauaserva ja järgnevatel lõigetel surutakse materjal esimesel lõikel saadud servaga vastu juhtlatti. Kitsamate toortükkide saamiseks kasutatakse juhtlati kõrval teatud paksusega puidust vaheliiste, et vältida juhtlati sagedast reguleerimist. Mehaanilise etteveoga pingil ei saa kasutada suuri ettenihkekiirusi <50 m/min, sest abitööline ei suuda nii kiiresti lauda tagasi suunata, kuna peab vahepeal tooriku virnastama. Eriti kehtib see lühimaterjalide puhul. Paljukettalisel juurdelõikamissael on tootlikkus suur, suur on ka materjali kulu, sest valikuvõimalusi lõikamiseks on vähem. Abitöölisel on rohkem tegemist toorikute sorteerimisega. Kaasaegsel pingil võib äärmise või mitme saeketta lõikejoon olla tähistatud näiteks laserkiirega, mille järgi pingitööline saab suunata lauamaterjali ettesöötmist ratsionaalsemal viisil.

5.5.2. Plaat- ja lehtmaterjalide juurdelõikamine

Nende materjalide lahtisaagimine on laudadest lihtsam, sest pole piiranguid kvaliteedi, värvi, defektide jne osas. Materjal on kvaliteedilt ja formaadilt stabiilne. Põhiliseks piirajaks on materjali mõõdud, saadavate toorikute mõõdud ja arv. Plaate võib lõigata lahti individuaalselt, kombineeritult või segatüübiliselt. Lahtilõikamise tulemuslikkuse näitajaks on väljatuleku koefitsient. Efektiivsus sõltub kasutatavast sisseseadest ja lahtilõikamise protsessi organiseerimisest. On kolm põhimõttelist seadmete gruppi:

1. Pingil on mitu pikisaagimise supordit ja üks risti-saagimiseks. Materjal liigub kelguga pikisaagimisele ning teatud momendil, puudutades piirlülitit. kelk peatub. Seejärel toimub risti-lõikamine. Edasi jätkub jällegi pikilõikamine.

2. Pink omab mitu pikilõike saage ja ühe ristilõikeks, kuid kelgu töölaud koosneb mitmest paralleelsest osast. Pikilõikel moodustavad kelgu osad ühtse terviku, aga tagasiliikumisel on igal kelgu osal oma piiraja vastavalt soovitud tooriku pikkusele. Kui kelgu osad on peatunud, lõigatakse risti kõik lõigud läbi.

3. Pingid omavad ühe supordi pikilõikamiseks ja mitu supordit ristilõikamiseks. Iga pikilõikamise käigu järel eraldatud riba antakse edasi ristipidi lõikamiseks. Lõikavad need saed, mis on häälestatud antud riba tükeldamiseks. Järgmine riba võib olla kitsam või laiem ja tükeldatakse teiste saagidega.

Peale nende on ühekettalised automaatsed programmjuhtimisega formaatsaed (joon. 22), kus saeketta asendit igaks lõikeks pidevalt muudetakse [20].

Esimese grupi pingid sobivad lihtsamaks individuaalseks juurdelõikamiseks. See annab madala materjali kasutuskoefitsiendi. Kui kasutada keerukamat toorme jaotust, tuleb vahepeal ribad kelgult maha võtta, mis suurendab tööjõukulu ja tootlus väheneb.

Teise grupi pingid võimaldavad kasutada erinevate ribade laiusega skeemi, kuid on samad raskused kui esimesel grupil.

Kolmandal võib ribade erinevus laiuses olla suurem. Etteandmine nendel liinidel on tavaliselt täielikult mehhaniseeritud nii nagu toorikute pakki laadimine ja jäätmete eemaldaminegi. Parema väljatuleku kindlustamiseks koostatakse eelnevalt lahtisaagimise skeemid soovitatavalt arvutil vastava programmiga.

Kõvasulamplaadikestega saeketta läbimõõt puitlaastplaadi lõikamiseks on 350 - 400 mm. Lõikekiirus 50-80 m/sek, eene ühele hambale sõltub materjalist: puitlaastplaadile 0,02-0,12 mm; puitkiudplaadile 0,08-0,12; vineeri pikilõikusel 0,04-0,08 mm ja risti-lõikusel kuni 0,06 mm.

Höövelspooni tuleb enne sorteerida ja lõigata pakkidena giljotiinil või paberilõikamismasinal. Nendega lõigatud pind ei vaja hiljem freesimist.

5.5.3. Vajaliku toormaterjali vajaduse arvestus 1000 eseme kohta peab sisaldama järgmist jaotust:

Järjek. nr. Detaili nimetus. Lähtematerjal: nimetus, puuliik, sort, servamise iseloom. Detaili arv esemes. Detaili gabariitmõõdud: pikkus, laius, paksus. Detaili maht ühe eseme peale, tm. Töötlemisvarud: pikkuse, laiuse paksuse. Toortüki mõõdud, mm : pikkus, laius, paksus. Toortükkide maht tm -tes ühe eseme peale. Toortükkide maht 1000 eseme peale. Tootmiskadu %. Toortükkide maht 1000 eseme peale arvestades tootmiskadu varu. Toortükkide väljatulek juurdelõikamisel %. Metsamaterjalide maht laudades 1000 eseme peale, tm. Puhas väljatulek %.

Vajaliku toormaterjali tükitabel peab sisaldama:

Mõõdud: pikkus, m ; laius, mm; paksus, mm.

Materjali hulk : tihumeetrites ja laudade arv