9.6.5. Kasutatavad kleepained

Eri maades on erinevad liimide spetsifikatsioonid, erinedes omavahel nii testi meetodite kui ka protseduuride poolest [1]. Isegi Euroopas, milles üldine tendents on ühtluse suunas, eelistavad mõned maad kasutada vaikude süsteeme, mida teised ei ole veel heaks kiitnud. Parim tee väljapääsuks on kirjeldada praegusel ajal paremini tuntud protseduure. Euroopa Standardite Komitee (European Standards Committee) on nüüdseks publitseerinud kaks standardit: EN 301 ja EN 302, mis mõlemad hõlmavad struktuurse materjali koostisosade liimimist. Kahjuks haaravad need vaid fenoolvaike, sealhulgas ka fenoolresoksinoole ja aminovaike. Teised vaigud nagu näiteks kaseiinid, epoksüüdvaigud ja polüuretaanid on küll sobivad selliseks kasutamiseks, kuid ESC pole veel teinud adekvaatseid mõõtmisi.

EN 301 klassifitseerib kleepained kahte suurde gruppi:

• klass A - taluvad temperatuuri kuni 50 ⁰C ja suhtelist niiskust kuni 85% 20 ⁰C juures

• klass B - sobivad temperatuurides üle 50 ⁰C ja kus õhuniiskus võib tõusta üle 85% 20 ⁰C juures.

EN 302 sisaldab endas detailseid meetodeid ja kriteeriume stimuleerimaks soojuse ja niiskuse taset töötingimustes. EN 302 sisaldab endas ka laminaatprusside lõhenemisele vastupidavust uurivaid teste. Selleks immutatakse puit täielikult veega ning peale seda kuivatatakse puit õhus ja kontrollitakse delaminatsiooni. Teised EN 302 testid sisaldavad andmeid murderaskuse määramiseks ja ka kahanemise jaoks. Ameerika testid on toodud detailselt ASTM D 3110 standardis ning jagavad kleepained kaheks:

• kleepained, mis suudavad vastu panna sellistele tingimustele, kus puidu niiskus tõuseb 16% või enam ning temperatuur võib jõuda või ületada 74 ⁰C

• kleepained, mis peavad vastu kuivas kuumuses (niiskus kuni 16% ja temperatuur ei ületa 74 ⁰C perioodil, mis ületab 6 tundi).

Käesoleval ajal vaikudest on ehitustöödel soodustatud amiinid ja fenoolid koos modifitseeritud fenoolsüsteemiga, nagu seda on fenoolresoksinool (rangelt välitöödeks). Mitmed vaigugrupid, mis on ideaalseks mõnede teiste eesmärkide jaoks, on puhtalt ebamugavad. Igasugune ülemäärane painduvus või vibratsioon peab olema välditud, mis limiteerib samas ka liimide valikut. Epoksüüdid, mis omavad nii mõningaidki kasulikke karakteristikuid, ei ole eriti laialdast kasutust leidnud, arvatavasti oma suhteliselt kõrge hinna poolest võrreldes kas või polüuretaanidega.

Puidutööstuses enim kasutamist leidnud aminovaik on karbamiidformaldehüüd (K/F), mis on odav, teda on kerge kasutada, kleepub hästi puiduga ja annab peaaegu vesivalge liimimisjoone. Need liimid on saadud polümeeridest uretaanformaldehüüdiga erinevates proportsioonides ning peatades reaktsiooni enne, kui kõrge molekulmass on saavutatud. Resultaadiks olev pulber segatakse veega või kasutatakse valmistehtud siirupit. Lisatud happeline tugevdaja soodustab kondenseerumist ja polümerisatsioonireaktsioone, mis lõpuks formeerub liimijooneks.

Melaamiinformaldehüüd (M/F) vaigud on valmistatud samal meetodil nagu eelmine. Sarnaselt K/F-le jätab ka see liim tugeva, kõva ja puhta liimijoone. Samas on M/F vaigud umbes neli korda kallimad kui K/F. Kuid sealjuures M/F vaigud näitavad ülekaalukalt paremat vastupanu niiskusele ja kõrgetele temperatuuridele. Teatavaks kompromissiks võib lugeda melamiin-karbamiid-formaldehüüdi, mis on mõlema eelneva segu ja näitab paremaid omadusi kui K/F liimid ning ta on odavam kui puhas M/F.

Liimimisel tuleb spetsialistide arvates jälgida järgmisi punkte:

• puidu niiskusesisaldus peaks olema piirides 10-12%. Ülemäärane kuivus võib põhjustada liigse liimi imavuse liimitavatel pindadel. Niiskuse rohkus aga nõrgendab kleepuvust

• ideaalne temperatuur tsehhis oleks ca +20 ⁰C 65%-lise õhuniiskuse juures

• liimitavad pinnad peavad olema siledad ja ilma oksakohtadeta

• puitu peab hööveldama sellise höövliga, millel on teravad höövliterad. Nürid terad võivad puidu kokku suruda ja poleerida ning see takistab liimi tungimist pooridesse. Parim pind pole mitte hööveldatud vaid hästi lihvitud. Höövelmasinas võiks esimene olla lõiketera, mis viib puidu soovitud paksuseni ning peale seda järgneks lai liivapaberirull.

• kleepainele võib lisada selliseid aineid, mis parandaksid täiteomadusi

• surve detailidele peaks toimima 12 tunni jooksul või vähemalt terve öö. Raadiolainetega kuivatamisel saab küll lühendada kuivamisaega, kuid peab jälgima, et ei põletatakse ära liimimiskohta, seda eriti aminoliimide korral.

Kui kasutatakse liimimist, vajavad kõik töödeldud puiduga seotud operatsioonid tähelepanu, saavutamaks tulemuste optimaalsust.