- •Sisukord
- •Eessõna
- •1. Lühiülevaade puidutöötlemisest
- •1.1. Ajalugu
- •1.2. Olukord ja arengusuunad
- •1.3. Metsa- ja puiduressursid
- •1.4. Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
- •2. Tootmisprotsess
- •2.1. Tehnoloogilise protsessi üldandmed
- •2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
- •2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid.
- •2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine.
- •2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid
- •2.6. Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
- •2.7. Sisseseade valik
- •2.8. Tsehhi tootmisprogramm
- •3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
- •3.1. Toodete projekteerimise alused
- •3.2. Konstrueerimine
- •3.2.1. Tisleriseotised
- •3.2.1.1. Liimseotised
- •3.2.1.2. Ühendamine tappidega
- •3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
- •3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid
- •3.2.3. Prussid ja prussikud.
- •3.2.4. Raamid ja karbid
- •3.2.5. Puitkilbid ja plaadid
- •3.2.6. Vahetatavus
- •3.2.7. Mõõtmete määramise reeglid.
- •3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid
- •3.2.7.2. Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses
- •4. Detailide täpsus
- •4.1. Detailide valmistamise täpsus
- •4.2. Pinkide täpsus
- •4.3. Detaili töötlemise täpsust mõjutavad faktorid.
- •4.4. Töötlemise vead ja kaliibrid
- •4.5. Pinnakaredus
- •4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.
- •4.5.2. Pinnakareduse tähistamine
- •5. Lõiketöötlemine
- •5.1. Toore ja selle kasutamine
- •Korduspikkuses tooriku pikkusmõõt
- •5.2. Toorikute ja detailide väljatuleku protsent
- •5.3. Materjali vajaduse arvutamine
- •5.4. Saematerjali parema kasutamise moodused
- •5.5. Saematerjali lahtilõikamise moodused
- •5.5.1. Juurdelõikamise põhilised pingid
- •5.5.2. Plaat- ja lehtmaterjalide juurdelõikamine
- •5.6. Prusstoorikute esmane töötlemine
- •5.8. Puitkilpide mehhaaniline töötlemine
- •5.9. Toorikute teisene (lõplik) mehaaniline töötlemine
- •5.9.1. Tappide valmistamine
- •5.9.2. Freesimine
- •5.9.3. Piklike pesade töötlemine
- •5.9.4. Avade puurimine
- •5.9.5. Kilpide lõplik töötlemine
- •5.10. Puidu painutamine
- •5.11. Painutatud puittoodete valmistamine
- •5.12. Puidu pressimine
- •6. Puidu liimimine
- •6.1. Liimid
- •6.2. Liimimise viisid puitesemete tootmisel
- •6.3. Puidu liimimisprotsessi kiirendamise meetodid
- •6.4. Sirgjooneliste toorikute kokkuliimimine
- •6.4. Detailide valmistamine peenendatud puidust
- •7. Pealistamine
- •7.1. Pruss- ja kilptoorikute pealistamine
- •Lamineerimine
- •7.3. Polümeersed kattematerjalid
- •8. Pindade ettevalmistamine viimistlemiseks
- •8.1. Tsikeldamine
- •8.2. Lihvimine
- •8.3. Termopressimine
- •8.4. Krunt ja pahtel
- •9. Pooltoodete tehnoloogiad
- •9.1. Hööveldatud saematerjali tootmine
- •9.2. Spooni ringkoorimine
- •9.3. Hööveldatud spoon
- •9.4. Kihiliste materjalide tootmine
- •9.4.1. Vineeripaku ladu
- •9.4.2. Spoonilõikepingid ja kuivatamine
- •9.4.3. Vineeri liimimine
- •9.5. Puitlaastplaatide (plp) tootmine
- •9.5.2. Tehnoloogilise laastu lõikamine
- •9.5.3. Plp koostis ja tootmisprotsess
- •9.5.4. Plp pressimine
- •9.5.5. Plp tootmisprotsessi lõpetamistööd
- •9.6. Ehituskonstruktsioonides kasutatavad uuemad liimitud materjalid
- •9.6.5. Kasutatavad kleepained
- •9.6.6. Probleemid
- •Kirjandus
3.2.1.1. Liimseotised
Ühendamine liimiga on mööblitoodete ja elementide põhiliseks sidumise viisiks. Puitdetailide ühendamisel liimiga on võrreldes mehaaniliste kinnitusviisidega rida eeliseid:
- liimimisega on võimalik tavalistest ja väikesemõõdulistest materjalidest koostada monoliitseid konstruktsioone väga erineva kuju ja mõõtmetega;
- liimitud konstruktsioonid alluvad vähem ilmastikutingimustele (kahanevad, lõhenevad, kaarduvad ja kõverduvad vähem kui ühest tükist detailid)
- liimimisel konstruktsioonide kaal ei suurene, suureneb tunduvalt nende tugevus (võrreldes mehaaniliste sidemetega);
- selline detailide valmistamine vastab kõige enam kaasaegsetele tootmistingimustele, mis võimaldab maksimaalselt mehhaniseerida tootmisprotsesse. Kõige enam kasutatakse sileservseotist (sileda vuugiga), mis võimaldab suurendada toorikute mõõtmeid laiuses, paksuses ja pikkuses.
Detaili kvaliteet sõltub üksikute toorikute mõõtmetest (ei soovitata ühest tükist detailidest suuremat ristlõiget kui 50 x 100 mm), nende hoolikast sobitamisest, liimimissurvest ja toorikute aastarõngaste asetusest. Kõige parem on radiaalselt saetud laudadest kokkuliimitud detailid. Sellised detailid on väga tugevad, kuna sile vuuk võimaldab kasutada liimimisel kogu tooriku servpinda. Tooriku jätkamisel pikkuses kasutatakse kaldlõikelist sileservseotist; mida pikem on kaldlõige seda tugevam liide. Samuti kasutatakse liimimist tisleriplaatide ja kilpide ning spoonist liimitud detailide valmistamisel ning detailide pealistamisel spooniga (kattevineeriga). Liimitud detailid (kilbid, plaadid) tuleb konstrueerida selliselt, et neis ei tekiks mittesümmeetrilisi pingeid - selleks peab olema mõlemal poolel sümmeetriateljest ühesugune arv liimitud kihte (vineer, spoon, paber, plastik jne.). Peale selle on soovitav, et liimitud kihid oleksid vastavalt samast puuliigist, peaksid olema ühesuguse paksusega ja kiudude asetusega.
Kui ei ole võimalik hoiduda mittesümmeetrilisest kihtide asetusest, siis tuleb kompensatsiooniks kasutada täiendavat liimimist (täiendavaid kihte) või mehaaniliselt kinnistada (näit. kapi tagaseinad) liimitud konstruktsioonid.
Pealistamiseks nimetatakse tisleriplaadist, puitlaastplaadist, massiivpuidust jne. valmistatud detailide katmist hööveldatud või kooritud spooniga (kattevineeriga). Katmine annab detailile või tootele ilusa välisilme ja võimaldab kasutada kallihinnalisi puuliike ökonoomselt, sest pealistamiseks kasutatakse väga õhukest puidukihti. Peale selle saavutatakse üleliimimisega detailide parem vormipüsivus ja suurem kindlus lõhenemise vastu.
Spoonilehti, mis liimitakse detailile, nimetatakse pealistuskihiks, toorikut aga aluseks. Pealistamine võib olla ühe- või mitmekihiline, ühe- või kahepoolne. Ühepoolset pealistamist kasutatakse juhul, kui massiivpuidust või plaatidest detaili paksus ei ületa kahekordselt tema laiust, vastasel juhul detail kaardub ja kõverdub. Mõningatel juhtudel pealistatakse ühepoolselt ka suuremõõdulisi detaile, siis nad kinnitatakse naelte või kruvidega ja säilitavad ekspluatatsioonis hästi oma kuju. Ühekihilisel katmisel liimitakse spoon vahetult alusele. Kui aluseks kasutatakse massiivpuitu, siis lõhenemise vältimiseks peab aluse puidukiudude suund olema 45 - 900 nurga all pealistuskihi kiudude suuna suhtes. Paralleelsete puidukihtidega lubatakse pealistada massiivpuidust detaile, mille laius paksuse suhteks on 3 : 1, lauasarjadel ja sahtli esitükkidel 5 : 1. Kui aluseks kasutatakse liimitud vineeri või hööveldatud spooniga kaetud tisleriplaate, siis pealistuskihi kiudude suund peab olema 45 -900 nurga all aluskihi suhtes. Kolmekordsel puitlaastplaadil on isotroopne struktuur, seega kaetakse ta harilikult ühekordse kattevineerikihiga, kiudude suund pole plaadi suhtes tähtis. Kahekordsel katmisel liimitakse alusele tavaliselt höövelspoon, sellele kattevineer. Aluse ja höövelspooni kiudude suund ei tohi ühtida, samuti höövelspooni ja kattevineeri kiudude suund.