- •Sisukord
- •Eessõna
- •1. Lühiülevaade puidutöötlemisest
- •1.1. Ajalugu
- •1.2. Olukord ja arengusuunad
- •1.3. Metsa- ja puiduressursid
- •1.4. Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
- •2. Tootmisprotsess
- •2.1. Tehnoloogilise protsessi üldandmed
- •2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
- •2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid.
- •2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine.
- •2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid
- •2.6. Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
- •2.7. Sisseseade valik
- •2.8. Tsehhi tootmisprogramm
- •3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
- •3.1. Toodete projekteerimise alused
- •3.2. Konstrueerimine
- •3.2.1. Tisleriseotised
- •3.2.1.1. Liimseotised
- •3.2.1.2. Ühendamine tappidega
- •3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
- •3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid
- •3.2.3. Prussid ja prussikud.
- •3.2.4. Raamid ja karbid
- •3.2.5. Puitkilbid ja plaadid
- •3.2.6. Vahetatavus
- •3.2.7. Mõõtmete määramise reeglid.
- •3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid
- •3.2.7.2. Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses
- •4. Detailide täpsus
- •4.1. Detailide valmistamise täpsus
- •4.2. Pinkide täpsus
- •4.3. Detaili töötlemise täpsust mõjutavad faktorid.
- •4.4. Töötlemise vead ja kaliibrid
- •4.5. Pinnakaredus
- •4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.
- •4.5.2. Pinnakareduse tähistamine
- •5. Lõiketöötlemine
- •5.1. Toore ja selle kasutamine
- •Korduspikkuses tooriku pikkusmõõt
- •5.2. Toorikute ja detailide väljatuleku protsent
- •5.3. Materjali vajaduse arvutamine
- •5.4. Saematerjali parema kasutamise moodused
- •5.5. Saematerjali lahtilõikamise moodused
- •5.5.1. Juurdelõikamise põhilised pingid
- •5.5.2. Plaat- ja lehtmaterjalide juurdelõikamine
- •5.6. Prusstoorikute esmane töötlemine
- •5.8. Puitkilpide mehhaaniline töötlemine
- •5.9. Toorikute teisene (lõplik) mehaaniline töötlemine
- •5.9.1. Tappide valmistamine
- •5.9.2. Freesimine
- •5.9.3. Piklike pesade töötlemine
- •5.9.4. Avade puurimine
- •5.9.5. Kilpide lõplik töötlemine
- •5.10. Puidu painutamine
- •5.11. Painutatud puittoodete valmistamine
- •5.12. Puidu pressimine
- •6. Puidu liimimine
- •6.1. Liimid
- •6.2. Liimimise viisid puitesemete tootmisel
- •6.3. Puidu liimimisprotsessi kiirendamise meetodid
- •6.4. Sirgjooneliste toorikute kokkuliimimine
- •6.4. Detailide valmistamine peenendatud puidust
- •7. Pealistamine
- •7.1. Pruss- ja kilptoorikute pealistamine
- •Lamineerimine
- •7.3. Polümeersed kattematerjalid
- •8. Pindade ettevalmistamine viimistlemiseks
- •8.1. Tsikeldamine
- •8.2. Lihvimine
- •8.3. Termopressimine
- •8.4. Krunt ja pahtel
- •9. Pooltoodete tehnoloogiad
- •9.1. Hööveldatud saematerjali tootmine
- •9.2. Spooni ringkoorimine
- •9.3. Hööveldatud spoon
- •9.4. Kihiliste materjalide tootmine
- •9.4.1. Vineeripaku ladu
- •9.4.2. Spoonilõikepingid ja kuivatamine
- •9.4.3. Vineeri liimimine
- •9.5. Puitlaastplaatide (plp) tootmine
- •9.5.2. Tehnoloogilise laastu lõikamine
- •9.5.3. Plp koostis ja tootmisprotsess
- •9.5.4. Plp pressimine
- •9.5.5. Plp tootmisprotsessi lõpetamistööd
- •9.6. Ehituskonstruktsioonides kasutatavad uuemad liimitud materjalid
- •9.6.5. Kasutatavad kleepained
- •9.6.6. Probleemid
- •Kirjandus
3.2.4. Raamid ja karbid
Raamideks ja karpideks nimetatakse konstruktiivseid elemente, mis koosnevad vähemalt kolmest ja enamast prussist, mis on ühendatud omavahel ots- ja T-seotistega (joon. 6). Karbi prussid peavad olema vähemalt niisama kõrged, kui paks on karp, vastasel korral on tegemist raamiga. Kolmest prussist koosnevaid raame ja karpe kasutatakse harva, enamasti koosnevad nad neljast ja enamast prussist. Külgmisi prusse nimetatakse siduvateks, sisemisi - keskmisteks. Raamid ja karbid ühendatakse tappseotistega. Sagedamini ühendatakse raamides siduvad prussid mitteläbivate peit- või poolpeittapiga, tüüblitega või eerungnurga sisseasetatava tapiga. Keskmiste prusside ühendamiseks kasutatakse mitteläbivaid lamedaid ja ümartappe (tüübleid). Karbi nurkade ühendamiseks kasutatakse läbivaid sirgeid või kalasaba tappe, poolpeit “kalasaba” tappe või ümartappe (tüübleid). Keskmised prussid ühendatakse mitteläbivate lamedate või ümartappidega.
Piki- ja ristikiudu puidu erineva kuivamise tõttu tulevad aja jooksul tappide otspinnad vineeritud raamide ja karpide juures nähtavale. Seepärast kaetakse tapi otspinnad enne vineerimist kattepuiduga. Raamide ja karpide ettevalmistamine vineerimiseks on seotud tehnoloogiliste raskustega ja on enamasti aegaviitev käsitsitöö, sellepärast kasutatakse masstootmisel vineeritud raame ja karpe harva, nad asendatakse kilpidega.
Raamide ja karpide prusside vahemik täidetakse vineerist või puitkiudplaadist viilungiga, klaasi või peegliga. Viilungid asetatakse nuuti või valtsi ja kinnitatakse ühelt või kahelt poolt kreppliistuga. Ka karbile võib asetada põhja, siis saadakse kast (sahtel). Joonisel 7 näidatakse viilungite asetamist raami.
3.2.5. Puitkilbid ja plaadid
Mõningais puiduettevõtetes valmistatakse tisleriplaate, paberkärgtäidisega kilpe ja õõneskilpe. Kõikide kilpide konstruktsioon (v.a. ühepoolse kattega õõneskilbid) peab olema sümmeetriline. Mittestandardsetel tisleriplaatidel on laudadest kilbi keskmik, mis mõlemalt poolt kaetud kooritud või höövelspoonist pealistuskihtidega. Kilbi keskmik valmistatakse liimitud või mitteliimitud okaspuidu ribidest. Kilbi kaardumise vähendamiseks peab kilbi paksuse ja ribi laiuse suhe olema mitte suurem kui 2:3, seega 25 mm paksuse plaadi valmistamiseks võivad ribid olla 35-40 mm laiad.
Liimimata ribidest kilbi pealistuskihi paksus peab olema vähemalt 3 mm, liimitud ribidega plaadil - vähemalt 1,5 mm. Pealistuskihi kiudude suund kolmekordse plaadi puhul (spoon + keskmik+ spoon) peab olema risti ribidega, aga viiekordse plaadi puhul (mõlemal pool on kaks pealistuskihti) peavad pealistuskihtide kiudude suunad (naaberkihtidel) ühtima ja olema risti ribidega.
Õõneskilbid. ja paberkärgtäidisega kilbid on tunduvalt kergemad kui tislerplaadid. Nad koosnevad raamist ja liimitud vineerist või puitkiudplaadist pealistuskihtidest (ühepoolsel kilbil pealistuskiht ühel pool, kahepoolsel - kahel pool) ja täidisest kilbi tugevuse suurendamiseks. Raami prusside vahe täidetakse harvade ribidega, plaaditükkidega, liimitud vineeri jms. jäätmetega, viimasel ajal ka spoonist, kartongist jne valmistatud kärgtäidisega.
Puitlaastplaadid valmistatakse liimiga segatud peenestatud puiduosadest kuumpressimise teel. Plaadid liigitatakse konstruktsiooni ja füüsikalis- mehaaniliste omaduste järgi:
ühekihiline, kolmekihiline, mitmekihiline jne.
Puitkiudplaadid valmistatakse puitkiududest, mis on segatud vastavate lisanditega kuumpressimise teel. Vastavalt otstarbele valmistatakse ülikõvasid, poolkõvasid, isolatsioonviimistlus- ja isolatsioonplaate.
Olenevalt kilbi liigist ja otstarbest võib kilbi serva kujundada väga erinevalt. Joonisel 8 on näha enamkasutatavad konstruktsioonilised lahendused: serv on pealistatud spooniga, servale on
liimitud katteliist sileservseotisega, serval on liimitud katteliist täispunnseotisega, sisseliimitud liist, plastmassist katteliist nuuti kinnituva “kuusekesega”.
Tisleriplaadid kujutavad endast okaspuidust, pehmest lehtpuidust või kasepuidust keskmikku, mis on kaetud mõlemalt poolt hööveldatud spooniga. Valmistatakse ka kattevineeriga pealistatud plaate (joon. 9).