- •Sisukord
- •Eessõna
- •1. Lühiülevaade puidutöötlemisest
- •1.1. Ajalugu
- •1.2. Olukord ja arengusuunad
- •1.3. Metsa- ja puiduressursid
- •1.4. Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
- •2. Tootmisprotsess
- •2.1. Tehnoloogilise protsessi üldandmed
- •2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
- •2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid.
- •2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine.
- •2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid
- •2.6. Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
- •2.7. Sisseseade valik
- •2.8. Tsehhi tootmisprogramm
- •3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
- •3.1. Toodete projekteerimise alused
- •3.2. Konstrueerimine
- •3.2.1. Tisleriseotised
- •3.2.1.1. Liimseotised
- •3.2.1.2. Ühendamine tappidega
- •3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
- •3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid
- •3.2.3. Prussid ja prussikud.
- •3.2.4. Raamid ja karbid
- •3.2.5. Puitkilbid ja plaadid
- •3.2.6. Vahetatavus
- •3.2.7. Mõõtmete määramise reeglid.
- •3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid
- •3.2.7.2. Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses
- •4. Detailide täpsus
- •4.1. Detailide valmistamise täpsus
- •4.2. Pinkide täpsus
- •4.3. Detaili töötlemise täpsust mõjutavad faktorid.
- •4.4. Töötlemise vead ja kaliibrid
- •4.5. Pinnakaredus
- •4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.
- •4.5.2. Pinnakareduse tähistamine
- •5. Lõiketöötlemine
- •5.1. Toore ja selle kasutamine
- •Korduspikkuses tooriku pikkusmõõt
- •5.2. Toorikute ja detailide väljatuleku protsent
- •5.3. Materjali vajaduse arvutamine
- •5.4. Saematerjali parema kasutamise moodused
- •5.5. Saematerjali lahtilõikamise moodused
- •5.5.1. Juurdelõikamise põhilised pingid
- •5.5.2. Plaat- ja lehtmaterjalide juurdelõikamine
- •5.6. Prusstoorikute esmane töötlemine
- •5.8. Puitkilpide mehhaaniline töötlemine
- •5.9. Toorikute teisene (lõplik) mehaaniline töötlemine
- •5.9.1. Tappide valmistamine
- •5.9.2. Freesimine
- •5.9.3. Piklike pesade töötlemine
- •5.9.4. Avade puurimine
- •5.9.5. Kilpide lõplik töötlemine
- •5.10. Puidu painutamine
- •5.11. Painutatud puittoodete valmistamine
- •5.12. Puidu pressimine
- •6. Puidu liimimine
- •6.1. Liimid
- •6.2. Liimimise viisid puitesemete tootmisel
- •6.3. Puidu liimimisprotsessi kiirendamise meetodid
- •6.4. Sirgjooneliste toorikute kokkuliimimine
- •6.4. Detailide valmistamine peenendatud puidust
- •7. Pealistamine
- •7.1. Pruss- ja kilptoorikute pealistamine
- •Lamineerimine
- •7.3. Polümeersed kattematerjalid
- •8. Pindade ettevalmistamine viimistlemiseks
- •8.1. Tsikeldamine
- •8.2. Lihvimine
- •8.3. Termopressimine
- •8.4. Krunt ja pahtel
- •9. Pooltoodete tehnoloogiad
- •9.1. Hööveldatud saematerjali tootmine
- •9.2. Spooni ringkoorimine
- •9.3. Hööveldatud spoon
- •9.4. Kihiliste materjalide tootmine
- •9.4.1. Vineeripaku ladu
- •9.4.2. Spoonilõikepingid ja kuivatamine
- •9.4.3. Vineeri liimimine
- •9.5. Puitlaastplaatide (plp) tootmine
- •9.5.2. Tehnoloogilise laastu lõikamine
- •9.5.3. Plp koostis ja tootmisprotsess
- •9.5.4. Plp pressimine
- •9.5.5. Plp tootmisprotsessi lõpetamistööd
- •9.6. Ehituskonstruktsioonides kasutatavad uuemad liimitud materjalid
- •9.6.5. Kasutatavad kleepained
- •9.6.6. Probleemid
- •Kirjandus
3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid
Detailid ja koostud võivad olla väga erineva kujuga, ka ühendites võivad nad asuda erinevalt. Joonisel 4 on kujutatud kasutatavate prussikute ja laudade profiilelemente. Igal prussikul või laual on väliskülg, sisekülg, servad, otspinnad ja kandid (a). Faas tehakse dekoratiivsel eesmärgil või kandi kaitsmiseks vigastuste eest (b). Poolümarkant tehakse samaks otstarbeks (c, d). Ümarkante kasutatakse kapiuste, pilastrite, servaliistude ja profiilina (e).
Rihvaks nimetatakse poolümarat nõgusat soont, mis on lõigatud detaili kanti või serva (f , g). Valts saadakse täisnurkse astme lõikamisega detaili kanti (h). Võrdsete külgedega valtsi nimetatakse ka veerandiks (i). Valtsi väljaastuvat osa nimetatakse valtsi servaks.
Esikant on detaili profileeritud serv (k), mida kasutatakse dekoratiivsel eesmärgil. Ümar- ehk mõigasservaks nimetatakse detaili poolümarat serva (c, d). Sulundiks (punn) nimetatakse täisnurkse või teistsuguse kujuga väljaastuvat osa detaili serval (m). Soon on detaili serva lõigatud täisnurkse või teistsuguse kujuga sisselõige. Soont ja sulundit kasutatakse detailide serv-ühenduses, tahvli asetamisel raami jne (n).
Spetsiifilised mõisted selguvad jooniselt 5. Servliistuks (1) nimetatakse õhukest liistu, millega kaetakse raamise ja kilpide serv. Kreppliistud on profileeritud või täisnurksed liistud, mida kasutatakse valtsi asetatud tahvlite, klaasi jne. kinnitamiseks (2). Friisiks nimetatakse kilpi või raami ümbritsevat laia ääreliistu, mis on nurkadest ühendatud eerungisse (3). Friis kinnitatakse kilbi või raami servale soone ja sulundi, liistsulundi, tüüblite jne. abil.
Servastmeks nimetatakse kilpide ja raamide kokkupanekul elementide vahel paratamatult moodustuvat astet. Servastmed tuleb järgneva töötlemisega kaotada (4).
Kohtades, kus servastmete kaotamine on raske või võimatu, kasutatakse konstruktiivseid servastmeid suurusega 2-6 mm. Nende kasutamine lihtsustab toote kokkupanekut, kuid raskendab nende viimistlemist kokkupandud kujul (5). Üleasteks nimetatakse aluse gabariidist väljaulatuvat (10 - 150 mm) kilbi- (plaadi) osa (6). Raami soonde või valtsiasetatud kilpi nimetatakse tahvliks või viilungiks. Tahvel valmistatakse kordsest vineerist, puitkiud- või puitlaastplaadist, laudsepaplaadist või massiivkilbist. Tahvlid kinnitatakse raami ilma liimita (7). Üksteise suhtes liikuvate toote elementidevahelist pilu nimetatakse sulgpiluks (8). Sulgpilu kaetakse katteliistuga (9). Ümardatud või teistsuguse profiiliga latte, mida kasutatakse toote dekoratiivseks kujundamiseks või liitekohtade varjamiseks, nimetatakse pilastriteks (10).
3.2.3. Prussid ja prussikud.
Ristlõike mõõtmetelt jagunevad saematerjalid: a) lauad, kui materjali laius ületab paksuse kaks ja rohkem korda; b) prussikud ehk peenprussid (ka latid), kui materjali laius on väiksem kui kahekordne paksus ja kui paksus on alla 100 mm; c) prussid - laiuse ja paksusega üle 100 mm.
Lauad, prussikud ja prussid (edaspidi prussid) võivad olla ühest tükist ja liimitud erineva kuju, ristlõike ja pikkusega. Et tervikpuidust prussid alluvad enam kaardumisele ja kõverdumisele, siis soovitav suurim prussi laiuse suhe tema paksusesse ei tohi olla suurem kui 5 : 1. Suurte ja keerukate ristlõigetega prusside valmistamine ühest tükist pole otstarbekas, neid on soovitav valmistada liimitavana mitmest tükist sileda servseotisega. Liimitud prussidel on kõrgendatud tugevus ja vormipüsivus. Peale selle kasutame puitmaterjali ökonoomselt, tõuseb küll veidi töökulu, ent tänapäeva mehhaniseerimistaseme juures avaldab see vähest mõju.
Liimitud prusside konstrueerimisel tuleb näidata toorikute aastaringide asetus naabertooriku suhtes, pikkuses jätkamisel kasutada kald- või sirglõikelist ühendust nihutades need paksuskihtides üksteise suhtes. Okas- ja leht-puitprusside unifitseeritud mõõtmed on toodud käsiraamatutes.