- •Sisukord
- •Eessõna
- •1. Lühiülevaade puidutöötlemisest
- •1.1. Ajalugu
- •1.2. Olukord ja arengusuunad
- •1.3. Metsa- ja puiduressursid
- •1.4. Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
- •2. Tootmisprotsess
- •2.1. Tehnoloogilise protsessi üldandmed
- •2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
- •2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid.
- •2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine.
- •2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid
- •2.6. Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
- •2.7. Sisseseade valik
- •2.8. Tsehhi tootmisprogramm
- •3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
- •3.1. Toodete projekteerimise alused
- •3.2. Konstrueerimine
- •3.2.1. Tisleriseotised
- •3.2.1.1. Liimseotised
- •3.2.1.2. Ühendamine tappidega
- •3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
- •3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid
- •3.2.3. Prussid ja prussikud.
- •3.2.4. Raamid ja karbid
- •3.2.5. Puitkilbid ja plaadid
- •3.2.6. Vahetatavus
- •3.2.7. Mõõtmete määramise reeglid.
- •3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid
- •3.2.7.2. Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses
- •4. Detailide täpsus
- •4.1. Detailide valmistamise täpsus
- •4.2. Pinkide täpsus
- •4.3. Detaili töötlemise täpsust mõjutavad faktorid.
- •4.4. Töötlemise vead ja kaliibrid
- •4.5. Pinnakaredus
- •4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.
- •4.5.2. Pinnakareduse tähistamine
- •5. Lõiketöötlemine
- •5.1. Toore ja selle kasutamine
- •Korduspikkuses tooriku pikkusmõõt
- •5.2. Toorikute ja detailide väljatuleku protsent
- •5.3. Materjali vajaduse arvutamine
- •5.4. Saematerjali parema kasutamise moodused
- •5.5. Saematerjali lahtilõikamise moodused
- •5.5.1. Juurdelõikamise põhilised pingid
- •5.5.2. Plaat- ja lehtmaterjalide juurdelõikamine
- •5.6. Prusstoorikute esmane töötlemine
- •5.8. Puitkilpide mehhaaniline töötlemine
- •5.9. Toorikute teisene (lõplik) mehaaniline töötlemine
- •5.9.1. Tappide valmistamine
- •5.9.2. Freesimine
- •5.9.3. Piklike pesade töötlemine
- •5.9.4. Avade puurimine
- •5.9.5. Kilpide lõplik töötlemine
- •5.10. Puidu painutamine
- •5.11. Painutatud puittoodete valmistamine
- •5.12. Puidu pressimine
- •6. Puidu liimimine
- •6.1. Liimid
- •6.2. Liimimise viisid puitesemete tootmisel
- •6.3. Puidu liimimisprotsessi kiirendamise meetodid
- •6.4. Sirgjooneliste toorikute kokkuliimimine
- •6.4. Detailide valmistamine peenendatud puidust
- •7. Pealistamine
- •7.1. Pruss- ja kilptoorikute pealistamine
- •Lamineerimine
- •7.3. Polümeersed kattematerjalid
- •8. Pindade ettevalmistamine viimistlemiseks
- •8.1. Tsikeldamine
- •8.2. Lihvimine
- •8.3. Termopressimine
- •8.4. Krunt ja pahtel
- •9. Pooltoodete tehnoloogiad
- •9.1. Hööveldatud saematerjali tootmine
- •9.2. Spooni ringkoorimine
- •9.3. Hööveldatud spoon
- •9.4. Kihiliste materjalide tootmine
- •9.4.1. Vineeripaku ladu
- •9.4.2. Spoonilõikepingid ja kuivatamine
- •9.4.3. Vineeri liimimine
- •9.5. Puitlaastplaatide (plp) tootmine
- •9.5.2. Tehnoloogilise laastu lõikamine
- •9.5.3. Plp koostis ja tootmisprotsess
- •9.5.4. Plp pressimine
- •9.5.5. Plp tootmisprotsessi lõpetamistööd
- •9.6. Ehituskonstruktsioonides kasutatavad uuemad liimitud materjalid
- •9.6.5. Kasutatavad kleepained
- •9.6.6. Probleemid
- •Kirjandus
5.9.1. Tappide valmistamine
Prussdetailidest kõige sagedamini koostatakse raame tappide ja soone abil. Selleks kasutatavaid tappe nimetatakse raamtappideks, mis töödeldakse tapilõikepinkidel. Sõltuvalt tehnoloogiast, töötavad pingid liitmasina põhimõttel ja on ühe- või kahepoolsed. Jõupead on kinnitatud eraldi suporditele. Mitmed tehnoloogilise operatsiooni siirded tappide ja avade tegemisel toimuvad järgemööda tooriku liikumisel ühelt positsioonilt teisele (joon.38).
Väiksemõõdulisi tappe võib teha ka freespingil, kasutades vastavat tehnoloogilist varustust. Toorik peab olema eelnevalt otsatud. Tapid freesitakse toe järgi (joon. 39). Töötlemise täpsus sõltub detaili eelneva otsamise täpsusest. Freespeadega tappide töötlemine toimub põikikiudu ja otslõikamisega. Kõige sagedamini esinev viga seejuures on tapi nurga killustumine viimase prussi tagumisest servast. Selle vältimiseks kasutatakse tugiprussi, mis asetatakse kelgule juhtjoonlaua vastu. See tugipruss on tavaliselt tehtud kõvalehtpuust.
Tappide ja avade töötlemise täpsusest sõltuvad kõigi järgnevate operatsioonide täpsus. Suurt mõju avaldavad peale pingi seisukorra ja tema häälestamise detaili kelgule baseerimise tingimused. Eriti tähtis on see käsitsi eendamisel, kus detail baseeritakse töölise enda poolt. Ei tohi vahele sattuda prügi. Eendamine peab olema sujuv. Kiirus sõltub mahavõetava kihi
ristlõike pinna suurusest (11 m/min, kui ristlõike pind 100 mm2; kuni 3 m/min, kui pind ristlõike 800 mm2).
Kahepoolseid tapilõikepinke võib kasutada kilptoorikute mõõtu otsamiseks. Pingid on universaalsed ja hästi lülituvad vooluliinidesse. Nende tootlus on 2-3 korda ühepoolsetest pinkidest suurem. Raamtappide töötlemise keskmine täpsus sõltub tapi paksuse normaalmõõdust ja kasutatavast pingist: äärmised kõrvalekalded 0,2 kuni 0,6 mm. Tapiõlgade kõrvalekaldenurk prussi servaga 20. Neljakandilise tooriku otste tapid omavad täisnurkse kuju. Raami keskmistele ühendustele valmistatakse pesad puuriga või otsfreesidega. Seepärast pesa piirpinna kuju määrab pöörleva freesi (puuri) raadius. Tiheda ühenduse saamiseks sellises pesas lametapiga on vajalik ümardada tapi kandid vastavalt pesa töödelnud puuri raadiusele. Selleks kasutatakse tapi pressimist pneumo- või ekstsentrikpressis. Tootlikkuse tõstmiseks tehakse press kahepoolne, et töödelda kahe detaili otsatappe korraga (joon. 40).
Kastitappe töödeldakse kastitapipingil või freespingil vastavate lisaseadmetega. Sirgeid kastitappe saab teha lihtsatel spetsiaalpinkidel. Tööpõhimõte on joonisel 41 –A. Lõikeinstrumendiks on lõiketerade komplekt, mis kinnitatakse pingi spindlile. Freeside laius vastab tapipilude laiusele. Vaherõngaste paksus vastab tapikeelte paksusele. Toorikud peavad enne olema otsatud. Kasutusel on kahepoolsed kastitapi freespingid, milledega saab lõigata tapid tooriku mõlemasse otsa korraga. Nendes võidakse teha ka otsamist. Tapid lõigatakse freesidega supordi üles liikumisel. Pink töötab positsioon-läbim põhimõttel.
Poolpeittappide töötlemiseks kasutatakse spetsiaalseid paljuspindlilisi pinke (joon. 41 -B), mis on varustatud otsfreesidega ja omavad tüvikoonuse kuju. Sellises pingis tapid töödeldakse üheaegselt mõlemale täisnurkselt seotavale toorikule. Mõlemad toorikud kinnitatakse kelgule üksteise suhtes täisnurga all. Toorik, millesse lõigatakse tapp, paikneb vertikaalselt ja teine horisontaalselt, kuid asetseb kõrvalenihkes ühe tapisammu võrra, mis on võrdne spindlite telgede vahega. Kelgu nihkumisel freesidele lõigatakse vertikaalsesse toorikusse pilud (tapivahed) ja edasi liikumisel horisontaalsesse toorikusse samuti vahed, millede sügavus vastab vertikaalse detaili paksusele. Kuna horisontaalses toorikus pesade lõpud on ümarad on vajalik ümardada tappide seinad vertikaalses toorikus. Selleks kelk pingil freeside väljumisel vertikaalsest toorikust omab keerulise liikumise horisontaaltasapinnas, mis kindlustab freesidega tapikantide ümardamise. Keeruline liikumine tehakse automaatselt vastavate mehhanismidega. Otsfreesid peavad olema väga täpsed. Nende teritamine halvendab täpsust ja kvaliteeti. Pool-peittappe loetakse oma teostuselt mitte-tehnoloogilisteks ja kasutatakse erandjuhtudel.
Lihtsamad ja tehnoloogilised on pool-peit ühendused (kisalise-) hammastapiga. Seda saab valmistada freespingil või kastitapipingil. Kastitapi valmistamise täpsus sõltub sisseseade ja instrumendi seisukorrast: kõrvalekalded mõõtudes muutuvad piirides 0,2 kuni 0,5 mm.