5.9.3. Piklike pesade töötlemine

Piklikud avad on vajalikud detailide ühendamiseks tappidega. Ava tinglikult erineb pesast sellega, et ta on läbiv. Pesade kuju sõltub kasutatavast pingist ja lõikeinstrumendist. Kõige lihtsam ja kiirem viis pesa freesimiseks on mitteläbiva freesimisega kasutades tugesid (tabel 12 ). Seejuures pesa saadakse segmendikujuline ja lõikeinstrumendi mõõduga.

Tabel 12. Tööjõu kulu ja täpsus pesade töötlemisel

Instrument	Suhteline töökulu	Kõrvalekalded pesa laiuses, mm
Frees	1,0	0,3 - 0,75
Freeskett	1,5	0,4 - 1,0
Spiraalpuur	2,1	0,2 - 0,7
Otsfrees	2,0	0,2 - 0,7
Peitel	2,5	0,2 - 0,5

Tapp sellise pesa jaoks peab olema tunduvalt kitsam pesa pikkusest. Tema asendit pesas külgseintega ei piirata. Seda liiki seotist võib kasutada siis, kui ei ole vajalik tapi täpne baseerimine tema pesas. Pilud tapi servades on nähtavad. Kasutatakse keskmiste prusside kinnitamiseks raami või karpi.

Kett-peitelduspingis töödeldakse pesa valitud freesketi laiuse järgi (joon. 45-f). Tooriku asend töölaual määratakse juhtjoonlaua ja toe abil. Sõltuvalt nõutud ava mõõdule valitakse kett ja plaat. Pärast juhtplaadi ja keti seadmist supordile reguleeritakse supordi töökäik laua suhtes arvestades vajalikku ava või pesa sügavust. Laua survejoonlaud seatakse nii, et kett asetseks vajalikul kaugusel toorikute otspindadest. Ümberpaigutatavate otsapiirajate ja toe abil reguleeritakse laua liikumise suurus, mis määrab valmistatava pesa pikkuse ja selle asendi tooriku otsa suhtes. Kett-peitelduspingil valmistatavad pesad omavad ümardatud nurkadega põhja. Et kindlustada selliste tappühendite tihedus perimeetrit mööda, on vajalik pesa valida sügavuse varuga mitte vähem kui juhtplaadi otsatähiku raadius pluss freesketi lõikeplaatide paksus. Vähimad pesa mõõdud, mida freesketi ja juhtplaadiga tehakse, on piiratud freesketi vähimate lülidega s.o. 40 x 6 mm. Suurimad pesa mõõdud ühe seadu korral laiuses on määratud keti laiusega ja pikkuses töölaua liikumise ulatusega - ligikaudu 400 mm. Ühe pesa või ava tegemiseks kasutatakse ühte tuge. Kaks ühesugust pesa, mis asetsevad toorikus ühel sirgjoonel võib teha kahe seadmisega, muutes toe asendit. Sama ülesannet võib täita ka ühe seadmisega kahe tooriku positsiooniga, kasutades kahte tuge. Baseerides toorikut vasaku toe järgi, tehakse parempoolne pesa; asetades toorikut paremale kuni parempoolse toeni, tehakse vasak pesa. Tooriku pikkuse kõrvalekalded hakkavad ilmnema pesade asetuse kõrvalekalletes.

Kett-peitelduspingil tuleb jälgida järgmist: eendamine ketile peab olema sujuv, ühe võttega ei või teha sügavust üle 70 mm. Pikad pesad tuleb esmalt freesida ühes otsas ja siis teises nii, et keti töös nende käikude vahemikus lõikamine toimuks freesketi tõusva haruga; kildude vältimiseks keti väljumisel tuleb kasutada tugiprussi; ei tohi lubada keti liigset pingutust ega lõtku. Keti eemaletõmbamisel juhtjoonlaua keskelt ei tohi lõtk ületada 8 mm. Kett ja tähik peavad olema kaitstud.

Keti lõikekiirus 2,5-10 m/sek. Vertikaalne eendamine sügavuseni kuni 60 mm 30 - 25 mm/sek; kuni 100 mm 20- 30 mm/sek ja üle 100 mm 10 - 20 mm/sek. Külgeende kiirus valitakse 50 - 70% vertikaaleendest.

Kettpeitelduspingid on küllaldase tootlikkusega ja nendega saavutatakse vajalik täpsus ehitusdetailide tootmisel. Puuduseks on kildude tekkimise oht keti väljumisel. Seepärast ei kasutata väikeste pesade tegemiseks vääristatud pindadesse. Selleks kasutatakse puur-freespinke, kus pesa töödeldakse puuriga või otsfreesiga, millel on vastav diameeter. Puur-freesiga lõikeinstrument peale pöörlemise omab tooriku suhtes veel telg- ja külgetteande. Pingid on käsi- ja mehaanilise eendega. Käsitsi eendamisel tööline kahe hoovaga juhib supordit spindlile, külgetteannet tehakse laua liigutamisega. Pink häälestatakse viie mõõdu järgi (joon. 46): pesa laius; pesa kaugus tooriku külgpinnast; pesa sügavus; pesa kaugus tooriku otsast; pesa pikkus.

Pesa laius sõltub puuri läbimõõdust ja võnkumisest. Kaugus tooriku kandist määrab töölaua asendi kõrgus. Pesa sügavus määratakse tugipiiraja asetusega. Pesa kaugus tooriku otspinnast ja tema pikkus saadakse reguleerimiskruvist, mis määravad kelgu külgliikumise.

Baaspinna valik käsietteandega pingil sõltub kasutatava instrumendi liigist. Tavaliselt kasutatakse spiraalpuure ja otsfreese. Spiraalpuuril on lõikeserv ainult otspinnas, külgservad üksnes eemaldavad laastu lõiketsoonist. Otsfreesil lõikavad ka külgservad. Otsfreesid jaotatakse otsmiste lõikeservade järgi ühe-ja kahehambalisteks; pöörlemistelje asetuse järgi

kukaldatud ja kukaldamata; materjali järgi terasest või kõvasulamist. Terasest freese on kolm tüüpi: kukaldamata ja kukaldatud ühehambalised, mida kasutatakse kontuuride freesimisel; kolmas tüüp on pesade töötlemiseks (väljapuhastamiseks). Ühehambalised freesid omavad suure hambanõo laastude jaoks. Neid valmistatakse diameetriga 3-25 mm. Väiksed otsfreesi diameetrid ja suur pöörlemissagedus (24 000 min^-1) nõuab etteande täpset reguleerimist sõltuvalt freesimise sügavusest. Freesi konsoolse osa pikkus peab olema minimaalne. Eene ühele hambale ja konsoolse osa pikkus peavad vähenema freesi diameetri vähenemisel, et vältida freesi purunemist. Peenikesed otsfreesid purunevad sageli suurest etteandest ja liigsest sügavusest. Kõvemate materjalide töötlemiseks kasutatakse otsfreese, mis on varustatud kõvasulamplaadikestega.

Spiraalpuuri või otsfreesiga töötamisel on tähtsaks võtteks pesa pikkuse piiritlemine tema otstesse aukude puurimisega. Seejärel puuritakse nende vahele ridamisi auke ja siis puuri välja võtmata teostatakse pesa pikisuunaline töötlemine. Pesa külgpinnad moodustuvad otsfreesi külglõikeserva tööga, mistõttu need on siledamad kui spiraalpuuriga töötlemisel. Otsfreesiga võib pesa korraga töödelda kogu pikkuses, kuid ühe korraga mahavõetava kihi paksust (pesa sügavusest) ei soovitata mitte üle kahe freesi diameetri. Otsfreesidega töötamine on 1,2-1,5 korda kiirem kui puuriga. Otsfreesi liikumine telgsuunas sõltub puidu kõvadusest ja on ühele pöördele 0,1-2,0 mm, külgliikumisel aga 0,5-0,65 mm pöörde kohta.