- •Sisukord
- •Eessõna
- •1. Lühiülevaade puidutöötlemisest
- •1.1. Ajalugu
- •1.2. Olukord ja arengusuunad
- •1.3. Metsa- ja puiduressursid
- •1.4. Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
- •2. Tootmisprotsess
- •2.1. Tehnoloogilise protsessi üldandmed
- •2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
- •2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid.
- •2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine.
- •2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid
- •2.6. Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
- •2.7. Sisseseade valik
- •2.8. Tsehhi tootmisprogramm
- •3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
- •3.1. Toodete projekteerimise alused
- •3.2. Konstrueerimine
- •3.2.1. Tisleriseotised
- •3.2.1.1. Liimseotised
- •3.2.1.2. Ühendamine tappidega
- •3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
- •3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid
- •3.2.3. Prussid ja prussikud.
- •3.2.4. Raamid ja karbid
- •3.2.5. Puitkilbid ja plaadid
- •3.2.6. Vahetatavus
- •3.2.7. Mõõtmete määramise reeglid.
- •3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid
- •3.2.7.2. Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses
- •4. Detailide täpsus
- •4.1. Detailide valmistamise täpsus
- •4.2. Pinkide täpsus
- •4.3. Detaili töötlemise täpsust mõjutavad faktorid.
- •4.4. Töötlemise vead ja kaliibrid
- •4.5. Pinnakaredus
- •4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.
- •4.5.2. Pinnakareduse tähistamine
- •5. Lõiketöötlemine
- •5.1. Toore ja selle kasutamine
- •Korduspikkuses tooriku pikkusmõõt
- •5.2. Toorikute ja detailide väljatuleku protsent
- •5.3. Materjali vajaduse arvutamine
- •5.4. Saematerjali parema kasutamise moodused
- •5.5. Saematerjali lahtilõikamise moodused
- •5.5.1. Juurdelõikamise põhilised pingid
- •5.5.2. Plaat- ja lehtmaterjalide juurdelõikamine
- •5.6. Prusstoorikute esmane töötlemine
- •5.8. Puitkilpide mehhaaniline töötlemine
- •5.9. Toorikute teisene (lõplik) mehaaniline töötlemine
- •5.9.1. Tappide valmistamine
- •5.9.2. Freesimine
- •5.9.3. Piklike pesade töötlemine
- •5.9.4. Avade puurimine
- •5.9.5. Kilpide lõplik töötlemine
- •5.10. Puidu painutamine
- •5.11. Painutatud puittoodete valmistamine
- •5.12. Puidu pressimine
- •6. Puidu liimimine
- •6.1. Liimid
- •6.2. Liimimise viisid puitesemete tootmisel
- •6.3. Puidu liimimisprotsessi kiirendamise meetodid
- •6.4. Sirgjooneliste toorikute kokkuliimimine
- •6.4. Detailide valmistamine peenendatud puidust
- •7. Pealistamine
- •7.1. Pruss- ja kilptoorikute pealistamine
- •Lamineerimine
- •7.3. Polümeersed kattematerjalid
- •8. Pindade ettevalmistamine viimistlemiseks
- •8.1. Tsikeldamine
- •8.2. Lihvimine
- •8.3. Termopressimine
- •8.4. Krunt ja pahtel
- •9. Pooltoodete tehnoloogiad
- •9.1. Hööveldatud saematerjali tootmine
- •9.2. Spooni ringkoorimine
- •9.3. Hööveldatud spoon
- •9.4. Kihiliste materjalide tootmine
- •9.4.1. Vineeripaku ladu
- •9.4.2. Spoonilõikepingid ja kuivatamine
- •9.4.3. Vineeri liimimine
- •9.5. Puitlaastplaatide (plp) tootmine
- •9.5.2. Tehnoloogilise laastu lõikamine
- •9.5.3. Plp koostis ja tootmisprotsess
- •9.5.4. Plp pressimine
- •9.5.5. Plp tootmisprotsessi lõpetamistööd
- •9.6. Ehituskonstruktsioonides kasutatavad uuemad liimitud materjalid
- •9.6.5. Kasutatavad kleepained
- •9.6.6. Probleemid
- •Kirjandus
9.6.6. Probleemid
Terve eelnev jutt tõstatab küsimuse: kui head need uued tooted siiski on? Töödeldud puidust toodete teostuse ja usaldusväärsuse võtmeks on vastav kontroll tootmisprotsessi käigus [8]. On tähtis mõista, et PSL ja LVL vastupidavus paindumisele on ca 50% suurem kui tavalisel saematerjalil. Säilitamaks neid eeliseid ongi eluliselt tähtis karm kontroll kogu tootmisprotsessi käigus. Kuigi USA-s on kaks ASTM-I (American Society for Testing and Materials) standardit (ASTM D-5456-93 ja ASTM D-5055), puudub ehituskood, mis otseselt oleks seotud töödeldud puiduga. Paljudest suundadest avaldatakse survet, et ehituskoodis peaksid nad sisalduma, kuid seda ei toeta ei tööstus ega PFS/TECO. Vastuseis tuleneb soovist vältida lihtsustatud standardeid, mis alandaksid käepärast olevate toodete kvaliteeti. Heakskiidu on leidnud mudelikoodid, mille alla iga tootja märgib oma tooted. PFS/TECO korporatsioon sertifitseerib töödeldud puidust tooteid ja figureerib ka kui järelvalve agentuur. Sama korporatsioon nõuab igalt tootelt päriolekut PFS/Teco Compliance Criteriaga, mis garanteerib nõustumise standarditega, mis on märgitud ASTM-I koodidega D-5456 ja D-5055 enne tembeldamist. Kui eelnev nõusolek on saavutatud, siis tooted tembeldatakse registreeritud PFS-I kaubamärgiga, tehase numbriga, lubatud piirpingete andmetega ja teatega tootja mudelikoodi sanktsioneeritud numbri kohta.
Kirjandus
1. Basset G. 1995. Stricking to standards. Timber Trade Journal 16 September 1995, USA p.13-15
2. Feirer J.L. 1991. Carpentry and building construction. Lake Forest: Glencoe, 1120 pp.
3. Fendley R. 1995. Unravelling the anacronyms. Timber Trade Journal 16 September 1995, USA p.10-12.
4. KemppainenT. 1983. Puualan perusoppi 1. Metsäteolisuus. Helsinki, Otava, 147 s.
5. Kiisk, T. 1989. Mööblitoodete konstrueerimine. Tallinn¸ 164 lk.
6. Krigul, T. 1969. Metsataksaatori teatmik. Tartu, 139 lk.
7. Laaksonen M., Rajala A. 1987. Suomen huonekaluteollisuuden rakenne ja toimintatavat. Vaasa. 194 s.
8. Mann K. 1995. LVL stands up to the elements. Timber Trade Journal 16 September 1995, USA p.26-27.
9. Ojala E., Räsänen J. 1985. Puualan perusoppi 8. Kursoava työstö. Viimistely. Helsinki, Otava. 131 s.
10. Pilsikov, A. 1989. Puidutöötluspingid. Tallinn¸ 136 lk.
11. Puusaag, E. 1991. Puit ja puitmaterjalid. Tallinn¸ 112 lk.
12. Reiska, R. 1981. Liimitud materjalide ja plaatide tehnoloogia. Tallinn¸ 60 lk.
13. Riives, J., Teaste, A., Mägi, R. 1996. Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tallinn. 176 lk.
14. Räsanen J. 1979. Puualan perusoppi 7. Sahaus. Helsinki , Otava. 177 s.
15. Saetööstuse tehnoloogia. Terminid ja määratlused. EK”Bit”.1985. Tallinn¸ 21 lk.
16. Sawmilling technology I. 1992. Kotka College of Forestry and Wood Technology. 277 pp.
17. Tarraste, A. 1988. Puidutöötlemise tehnoloogia 1. osa. Puidu käsitsi töötlemine. Tallinn, 106 lk.
18. Tarraste, A. 1988. Puidutöötlemise tehnoloogia 2. osa. Puidu masintöötlemine. Tallinn, 142 lk.
19. Vares, T. 1991. Liimitud materjalide ja plaatide tehnoloogia. Tallinn, 14 lk.
20. Välja, A. 1990. Puidutöötlemise alused II osa. Puidutöötlemine. Tartu, 71 lk.
21. Wood-based panels technology. 1994. Kotka College of Forestry and Wood Technology. Kotka, 162 pp.
22. Бердинских И.П. 1965. Склеивание древесины. Киев, 324 с.
23. Гончаров Н.А., Башинский В.Ю., Буглай Б.М. 1990. Технология изделий из древесины. Москва, 525 с.
24. Коротков В.И. 1991. Деревообрабатывающие станки. Москва, 239 с.
25. Тюкина Ю.П., Макарова Н.С. 1988. Технология лесопильнодеревообрабатывающего производства. Москва, 271 с.
26. Шумега С.С. 1984. Технология столярномебельного производства. Москва, 264 с.