- •Sisukord
- •Eessõna
- •1. Lühiülevaade puidutöötlemisest
- •1.1. Ajalugu
- •1.2. Olukord ja arengusuunad
- •1.3. Metsa- ja puiduressursid
- •1.4. Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
- •2. Tootmisprotsess
- •2.1. Tehnoloogilise protsessi üldandmed
- •2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
- •2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid.
- •2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine.
- •2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid
- •2.6. Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
- •2.7. Sisseseade valik
- •2.8. Tsehhi tootmisprogramm
- •3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
- •3.1. Toodete projekteerimise alused
- •3.2. Konstrueerimine
- •3.2.1. Tisleriseotised
- •3.2.1.1. Liimseotised
- •3.2.1.2. Ühendamine tappidega
- •3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
- •3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid
- •3.2.3. Prussid ja prussikud.
- •3.2.4. Raamid ja karbid
- •3.2.5. Puitkilbid ja plaadid
- •3.2.6. Vahetatavus
- •3.2.7. Mõõtmete määramise reeglid.
- •3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid
- •3.2.7.2. Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses
- •4. Detailide täpsus
- •4.1. Detailide valmistamise täpsus
- •4.2. Pinkide täpsus
- •4.3. Detaili töötlemise täpsust mõjutavad faktorid.
- •4.4. Töötlemise vead ja kaliibrid
- •4.5. Pinnakaredus
- •4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.
- •4.5.2. Pinnakareduse tähistamine
- •5. Lõiketöötlemine
- •5.1. Toore ja selle kasutamine
- •Korduspikkuses tooriku pikkusmõõt
- •5.2. Toorikute ja detailide väljatuleku protsent
- •5.3. Materjali vajaduse arvutamine
- •5.4. Saematerjali parema kasutamise moodused
- •5.5. Saematerjali lahtilõikamise moodused
- •5.5.1. Juurdelõikamise põhilised pingid
- •5.5.2. Plaat- ja lehtmaterjalide juurdelõikamine
- •5.6. Prusstoorikute esmane töötlemine
- •5.8. Puitkilpide mehhaaniline töötlemine
- •5.9. Toorikute teisene (lõplik) mehaaniline töötlemine
- •5.9.1. Tappide valmistamine
- •5.9.2. Freesimine
- •5.9.3. Piklike pesade töötlemine
- •5.9.4. Avade puurimine
- •5.9.5. Kilpide lõplik töötlemine
- •5.10. Puidu painutamine
- •5.11. Painutatud puittoodete valmistamine
- •5.12. Puidu pressimine
- •6. Puidu liimimine
- •6.1. Liimid
- •6.2. Liimimise viisid puitesemete tootmisel
- •6.3. Puidu liimimisprotsessi kiirendamise meetodid
- •6.4. Sirgjooneliste toorikute kokkuliimimine
- •6.4. Detailide valmistamine peenendatud puidust
- •7. Pealistamine
- •7.1. Pruss- ja kilptoorikute pealistamine
- •Lamineerimine
- •7.3. Polümeersed kattematerjalid
- •8. Pindade ettevalmistamine viimistlemiseks
- •8.1. Tsikeldamine
- •8.2. Lihvimine
- •8.3. Termopressimine
- •8.4. Krunt ja pahtel
- •9. Pooltoodete tehnoloogiad
- •9.1. Hööveldatud saematerjali tootmine
- •9.2. Spooni ringkoorimine
- •9.3. Hööveldatud spoon
- •9.4. Kihiliste materjalide tootmine
- •9.4.1. Vineeripaku ladu
- •9.4.2. Spoonilõikepingid ja kuivatamine
- •9.4.3. Vineeri liimimine
- •9.5. Puitlaastplaatide (plp) tootmine
- •9.5.2. Tehnoloogilise laastu lõikamine
- •9.5.3. Plp koostis ja tootmisprotsess
- •9.5.4. Plp pressimine
- •9.5.5. Plp tootmisprotsessi lõpetamistööd
- •9.6. Ehituskonstruktsioonides kasutatavad uuemad liimitud materjalid
- •9.6.5. Kasutatavad kleepained
- •9.6.6. Probleemid
- •Kirjandus
9.3. Hööveldatud spoon
Hööveldatud spoon saadakse puidupinnalt õhukese kihi lahtilõikamisega. Hööveldamine toimub puidukiududega perpendikulaarselt, kuid lõikeserv on kiududega peaaegu paralleelne. Hööveldatud spooni kasutatakse dekoratiivmaterjalina pindade (puit või muu materjal) vääristamiseks. Spooni parema joonise saamiseks on vaja lõigata teatud suunas. Seetõttu dekoratiivset spooni ei saa koorimisega. Höövelspooni saamiseks kasutatakse sagedamini kõvalehtpuid, millel on ilus tekstuur. Paksus höövelspoonil on näiteks 0,6, 0,8, 1 mm. Mikrospoonil alates 0,05 mm
Höövelspooni tooraine esmalt saetakse ristikiudu ettenähtud pikkuseks. Iga nott saetakse pikuti lahti, saadakse kahetahuline pruss. Kui tarvis siis pruss saetakse veel pikuti kaheks pooleks. Saadud prusslikud töödeldakse aurutuskambris või autoklaavis Spoonihööveldusmasinas hööveldatakse spoon, mis kuivatatakse rullikutega kuivatis, lõigatakse vajalik pikkus ja pakitakse. Pakitakse sellises järjekorras, nagu lehed tulid hööveldamisest igast prussikust eraldi komplekteeritult. Kuivatatud ja nööriga kinniseotud pakki ühe prussiku tekstuuri säilitamisega nimetatakse knooliks.
9.4. Kihiliste materjalide tootmine
Vanad Egiptlased kasutasid vineeri sarkofaagide ja mööbli katmiseks juba 1500 aastat enne Kristust. Aastad 1700-1820 on vineeri ajaloos tuntud mööbli perioodina. Esimene patent vineeritootmisele anti 1793 .a. inglasele Samuel Benthanile.
ISO standard defineerib vineeri järgmiselt: vineer on plaat, mis koosneb kokkuliimitud kihtide kogumist, kus naaberkihtide puidukiud on 900 nurga all üksteise suhtes. Hariliku vineeri puhul on keskmine kiht kaetud kahelt poolt sümmeetriliselt sise- ja väliskihiga.
Olenevalt kasutatud sideainest võib vineerid jagada sisemiseks kasutamiseks - liimitud karbamiid-formaldehüüdvaiguga ja väliseks kasutamiseks - liimitud fenool-formaldehüüdvaiguga. Struktuuri järgi on mitmekihilised, kus kihtide puidukiud plaadi pindadel on paralleelselt ja kattevineerid, kui vineerikihtide vahel on puit või muu plaatmaterjal. Vineer võib olla ühest puuliigist või segust.
Vineeri sordi määrab ära tema pinna kvaliteet. Kase kattevineeriga hariliku vineeri sordid on järgmised (vanad tähistused sulgudes): E (A) ja I (B) - peitsi alla; II (S) - värvi alla; III (BB) - pinnad kaetakse läbipaistmatu kihiga; IV (WG) - kasutatakse tagumise kihina. Okaspuuvineeri sordid on E, I, II, III ja IV. Kasevineerile on nõuded samas klassis suuremad.
Vineeri tihedus sõltub kasutatud puuliigist: kasevineer 670 kg/m3; männivineer 540 kg/m3; kuusevineer 450 kg/m3. Segavineeri tihedus määratakse iga kord eraldi ja see on madalam kui kasevineeril. Vineeri niiskus sõltub õhu niiskusest ja temperatuurist.
Vineeri kasutamine muutus oluliselt alates 1950. aastast, kui võeti kasutusele veekindel fenool-sideaine. Fenoolvaigud on nafta utmisprotsessi kõrvaltoode. Vineeri kasutatakse ehituses konstruktsioonides ja abimaterjalina (vormid). Tellingud, sillad, tuulekaitse seinad, soojakud, fermid, talad, põrandad, seinaelemendid, moodulühikutes, sansõlmed, mobiilsed majad, maja elemendid. Vineeri kasutatakse autobussides vagunites laevades, mööblitööstuses, pakenditööstuses sporditarvetes, kaitsetööstuses jne.
Toore peab olema ümarpuiduna - vineeripakkudena. Ei või olla liiga kooniline, kõver, ovaalne. Pakk peab olema värskelt raiutud, väikese arvu kinnikasvanud okstega, sobiva tihedusega, sirge süüga, väheste okstega, puit peab olema kergelt liimitav, väikse liimi kuluga, heade lõike- ja lihvimisomadustega, hea värvitavuse, ja tugevusega, vastupidav mädanemisele ja putukatekahjustustele.