5.9.4. Avade puurimine

Ümaraid avasid puuritakse universaalsetel ühe- või mitmespindlilistel puurpinkidel või spetsialiseeritud mitmespindlilistel agregaatpinkidel. Kasutatakse mitmesuguse kujuga spiraalpuure. Vertikaalsel puurpingil võib avasid puurida ettemärkimisega, tugedega, šablooniga ja puurimisrakisega. Ettemärkimisega tekivad suured kõrvalekalded. Tootlikum on puurida eelnevate tugede paigutamisega, mis on baseeritud puuri pöörlemistsentri suhtes. Mitme ühesuguse ava puurimiseks võib kasutada šabloone, mis asetuvad töölauda kinnitatud “sõrmedele”.

Paljude avade puurimisel, mis ei asetse ühel sirgjoonel, kasutatakse puurimisrakist, mis kujutab endast baseerimispindadega šablooni, millede järgi ta asetatakse toorikule pealtpoolt. Puurimisrakis omab avasid, mis on paigutatud baaspindadest lähtuvalt töödeldava tooriku kohale. Puurimisrakise järgi kõik avad toorikus puuritakse ühe seadistamisega. Iga ava tarvis muudetakse puurimisrakise asendit puuri suhtes. Avasid puurimisrakise järgi võib puurida ka käsiinstrumendiga. Töötlemise täpsus sõltub rakise baseerimisest tooriku peal, avade asupaiga täpsusest ja puuri lõtkust puurimisrakises olevate avade seinte vahel.

Mitmespindlilistes pinkides asetsevad spindlid avade asetusega vastavuses ja vastavalt seadistamise baasile. On võimalik töödelda korraga erineva diameetriga avasid ühe seadistamisega. Kasutatakse agregaatpinke, millega on võimalik korraga töödelda avasid mitmest suunast ühe tooriku seadmisega. Puuride lõikekiirus puurimisel võib olla 0,4-4 m/sek. Eendamine puurile paikneb vahemikus 0,1-2,2 mm pöörde kohta. Ava diameetri täpsus sõltub puuri tsentreerimisest ja väheneb sügavuse ja mõõtude suurenemisega.

Ava diameeter, mm 3 - 5 6 - 10 11 - 25 26 - 50

Kõrvalekalle, mm

õhukestel avadel 0,2 - 0,3 0,3 - 0,4 0,4 - 0,5 0,5 - 0,7

sügavatel avadel 0,4 0,5 0,8 1,0

Tööpinkide ja töökohtade tähistamiseks tsehhi skeemidel kasutatakse joonisel 47 näidatud kujutisi või nende analooge.

5.9.5. Kilpide lõplik töötlemine

Valmisdetaili saamiseks kilbist kilptoorikud töödeldakse lõplikult pärast pealistamist. Lõpliku töötlemise staadiumisse kuuluvad seejuures järgmised operatsioonid: kilpide mõõtusaagimine töötlemisvarude eemaldamisega, välisservade freesimine ristlõike ja nõutava kujuga perimeetri saamiseks, servade katmine (pealistamine) või liistude külgeliimimine, avade ja pesade puurimine, mis on vajalikud detailide monteerimiseks ja furnituuride paigaldamiseks, eelnevatest operatsioonidest tekkinud defektide kõrvaldamine ja detaili ettevalmistamine viimistlemiseks. Selline jaotus on vajalik sisseseade komplekteerimiseks. Iga sellise osa tarbeks võib olla seatud eraldi automaatliin.

Nende operatsioonide vajadus ja järjekord sõltub detaili konstruktiivsest eripärast. Põhiliseks on kilbi kuju, tema servade töötlemise ja kuju omapärasus. Kujult võivad kilbid olla sirgete servadega ja keerulise servade kujuga. Serva kujundamine näiteks laastplaadil võib olla väga erinev. Mõned lõpliku töötlemise operatsioonid võivad ka vahele jääda. Paljud neist võivad toimuda ühes töökohas aga ka voolliinidel.

Vooluliini organiseerimisel pealistatud või lamineeritud kilptoorikute lõpptöötlemiseks tuleb lahendada rida keerukaid probleeme. Tuleb sünkroniseerida oma printsiibilt erinevaid tehnoloogilisi operatsioone. Näiteks, perimeetri mehaanilist töötlemist ja servade kujundamist, avade puurimist ja lihvimist. See on võimalik täisnurksete kilpide puhul tänu uutele progressiivsetele materjalidele ja tehnoloogilistele võtetele nagu termoplastilise liimi kasutamine, uued servavääristamise materjalid, pealistamine läbiva meetodiga, mitmespindliliste pinkide kasutamine jne. Kuid õhukese pealistuskihiga kilpide saagimisel ja freesimisel võivad nende pindadest eralduda killud. Selle vältimiseks on vaja spetsiaalseid

lõikureid, mis paigutatakse lõikeketta ette liikumatult selliselt, et kilbi eendamisel saekettale lõikur eellõikamisega lõikab läbi pealistuskihi natuke sügavamalt kui selle paksus (joon. 48 a ja b).

Pealistuskihi ülekatete kõrvaldamiseks kilbi serva freesimisega soovitatakse kasutada kaldlõikeservaga freese, kui ülekate freesitakse ilma kilbi serva lõikamiseta (joon. 48 f) Kui aga freesitakse koos kilbi servaga, siis kasutatakse nurkfreese või kombineeritud freese (joon. 48 i). Need väldivad kildude teket ja töötlevad pealistatud kilbile faasid. Laastplaatide töötlemisel kasutatakse kõvasulamplaadikestega freese. Puitlaastplaadi omapärast tingituna saadakse freesitud pind 1,5 - 2 korda suurema karedusega kui täispuidu freesimisel. Karedus sõltub plaadi tihedusest, eendest ühele hambale ja lõikeserva teravusest. PLP silinderfreesimise optimaalne kiirus on 30 - 80 m/sek, otsfreesidel 5 - 25 m/sek. Eende ühele hambale silinderfreesimisel võib viia kuni 0,4 mm kohtuval eendamisel ja pärisuunalisel eendamisel kuni 0,7 mm.

Parim meetod on PLP serva katmine rullmaterjalist paber- või sünteetilisest kilest lindiga, kasutades termoplastilisi valuliime. Siin on võimalik kasutada läbivat meetodit. Servamaterjaliga kaetud pinda ei lihvita ega värvita. Mõnel juhul serv kaetakse höövelspooni ribaga või servamaterjali lehega. Spoon vajab hiljem lihvimist ja viimistlust. Kuigi see teeb keerulisemaks tehnoloogilise protsessi ja vooluliini ehitamise, on see tehniliselt lahendatud ja praktikas kasutusel.