- •Sisukord
- •Eessõna
- •1. Lühiülevaade puidutöötlemisest
- •1.1. Ajalugu
- •1.2. Olukord ja arengusuunad
- •1.3. Metsa- ja puiduressursid
- •1.4. Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
- •2. Tootmisprotsess
- •2.1. Tehnoloogilise protsessi üldandmed
- •2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
- •2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid.
- •2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine.
- •2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid
- •2.6. Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
- •2.7. Sisseseade valik
- •2.8. Tsehhi tootmisprogramm
- •3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
- •3.1. Toodete projekteerimise alused
- •3.2. Konstrueerimine
- •3.2.1. Tisleriseotised
- •3.2.1.1. Liimseotised
- •3.2.1.2. Ühendamine tappidega
- •3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
- •3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid
- •3.2.3. Prussid ja prussikud.
- •3.2.4. Raamid ja karbid
- •3.2.5. Puitkilbid ja plaadid
- •3.2.6. Vahetatavus
- •3.2.7. Mõõtmete määramise reeglid.
- •3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid
- •3.2.7.2. Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses
- •4. Detailide täpsus
- •4.1. Detailide valmistamise täpsus
- •4.2. Pinkide täpsus
- •4.3. Detaili töötlemise täpsust mõjutavad faktorid.
- •4.4. Töötlemise vead ja kaliibrid
- •4.5. Pinnakaredus
- •4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.
- •4.5.2. Pinnakareduse tähistamine
- •5. Lõiketöötlemine
- •5.1. Toore ja selle kasutamine
- •Korduspikkuses tooriku pikkusmõõt
- •5.2. Toorikute ja detailide väljatuleku protsent
- •5.3. Materjali vajaduse arvutamine
- •5.4. Saematerjali parema kasutamise moodused
- •5.5. Saematerjali lahtilõikamise moodused
- •5.5.1. Juurdelõikamise põhilised pingid
- •5.5.2. Plaat- ja lehtmaterjalide juurdelõikamine
- •5.6. Prusstoorikute esmane töötlemine
- •5.8. Puitkilpide mehhaaniline töötlemine
- •5.9. Toorikute teisene (lõplik) mehaaniline töötlemine
- •5.9.1. Tappide valmistamine
- •5.9.2. Freesimine
- •5.9.3. Piklike pesade töötlemine
- •5.9.4. Avade puurimine
- •5.9.5. Kilpide lõplik töötlemine
- •5.10. Puidu painutamine
- •5.11. Painutatud puittoodete valmistamine
- •5.12. Puidu pressimine
- •6. Puidu liimimine
- •6.1. Liimid
- •6.2. Liimimise viisid puitesemete tootmisel
- •6.3. Puidu liimimisprotsessi kiirendamise meetodid
- •6.4. Sirgjooneliste toorikute kokkuliimimine
- •6.4. Detailide valmistamine peenendatud puidust
- •7. Pealistamine
- •7.1. Pruss- ja kilptoorikute pealistamine
- •Lamineerimine
- •7.3. Polümeersed kattematerjalid
- •8. Pindade ettevalmistamine viimistlemiseks
- •8.1. Tsikeldamine
- •8.2. Lihvimine
- •8.3. Termopressimine
- •8.4. Krunt ja pahtel
- •9. Pooltoodete tehnoloogiad
- •9.1. Hööveldatud saematerjali tootmine
- •9.2. Spooni ringkoorimine
- •9.3. Hööveldatud spoon
- •9.4. Kihiliste materjalide tootmine
- •9.4.1. Vineeripaku ladu
- •9.4.2. Spoonilõikepingid ja kuivatamine
- •9.4.3. Vineeri liimimine
- •9.5. Puitlaastplaatide (plp) tootmine
- •9.5.2. Tehnoloogilise laastu lõikamine
- •9.5.3. Plp koostis ja tootmisprotsess
- •9.5.4. Plp pressimine
- •9.5.5. Plp tootmisprotsessi lõpetamistööd
- •9.6. Ehituskonstruktsioonides kasutatavad uuemad liimitud materjalid
- •9.6.5. Kasutatavad kleepained
- •9.6.6. Probleemid
- •Kirjandus
5.9.2. Freesimine
Freesimise tehnoloogiline operatsioon on kõige universaalsem. Sellega võib saada kõige erinevamat detaili kuju. Freesimist tooriku lõpliku töötlemise protsessis kasutatakse mitmesuguse pikkuse ja ristlõikega profiilide saamiseks. Freesida võib prussikuid, kilpe ja karbi- või raamikujuga koostusid. Sõltuvalt tööliigist kasutatakse mitmesuguseid freespinke. Freesimist jagatakse lõikeserva asetuse suhtes instrumendi pöörlemisteljega silindriliseks ja otsfreesimiseks. Nende põhielementide omavahelisel kombineerimisel võib teha põhimõtteliselt erinevaid freesimise variante. Freesimistööd toorikute lõpptöötlemises nende teostuse järgi jaotatakse neljaks tüübiks: 1) sirgjooneline toorikute freesimine juhtjoonlaua järgi, 2) kõverjooneliste toorikute freesimine tugirõnga ja šablooni järgi, 3) topeltkõverusega pindade freesimine, 4) otsfreesimine kopeerimisega.
Sirgjoonelist freesimist juhtjoonlaua järgi tehakse spindli alumise asetusega vertikaalfreespingil (joon. 42). Eristatakse kolme liiki töid: siledate pindade, peamiselt servade sirgete pindade töötlemine; profiilide läbiulatuv freesimine; mitteläbiv profiilide freesimine (nt hingede pesad).
Kasutades profiilfreese, võib sirgjoonelise tooriku pikkuses freesida püsiva ristlõikega profiili, muutmata seejuures gabariitmõõte. Sel juhul kasutatakse tasapinnalist lapikut joonlauda sisselõikega freesi jaoks või kahes osas joonlauda asetades need ühesuguselt, lähemale teljele suuruse võrra, mis on vajalik kõigi profiili osadele vajaliku ristlõike saamiseks. Sellisel juhul mugavamaks tööks kasutatakse surveseadmeid, mis asetatakse lõikepiirkonda.
Ühetüübiliste toorikute freesimisel masstootmises on freespingid varustatud mehaanilise eendamise seadmetega (rullikute või kettidega). Mehhaniseerida saab läbifreesimist. Seda võib teha nelikant-profiilpingis, kus detaili lõplik töötlemine toimub ühe läbimiga.
Mitteläbiv freesimine või profiili freesimine tooriku ühele osale teostatakse freespingil tugede abil, mis on kinnitatud juhtjoonlauale. Toorik esmalt asetatakse töölauale, surudes tagumise otspinnaga vastu tuge, seejärel surutakse toorik vastu joonlauda ja liigutakse toorikuga kuni esimese toeni (joon 42). Mida sügavam ja laiem on freesitud profiil (soon), seda suuremad on kõrvalekalde piirid. Sügavuses kõrvalekalle 0,5 - 1 mm ja laiuses 0,3 - 0,75 mm.
Kõverjooneliste toorikute tugirõnga ja šablooni järgi freesimisega saab töödelda (tasapinnalisi ja profiilseid) kinniseid ja avatud kontuure. Kinnise kontuuri järgi freesitakse kilpdetailide servasid. Kui teritamisel lõikeserva lõikeraadius väheneb, siis tuleb tugirõngaks valida väiksema diameetriga rõngas.
Sirgekiulisest toorikust kõverjoonelist profiili freesitakse üksikute lõikudena kiududega pärisuunaliselt. Ohtlik moment on freesimise lõpetamine. Nende raskuste kõrvaldamiseks kasutatakse kahespindlilisi freespinke ühesuguste freesidega, mis pöörlevad erinevas suunas. Sellega servpind töödeldakse jooksvalt nii ühe kui teisega, sõltuvalt kiudude suunast vastukiudu freesimisel lõikejõud sujuvalt suureneb nullist maksimumini laastu moodustumise lõpus. Pärikiudu freesimisel vastupidi, jõud väheneb maksimumist perioodi algul kuni nullini selle lõpus.
Pärisuunalisel tuleb töödeldud pind tasasem, puuduvad kildude väljaviskumised. Lõikejõudude suund algul langeb kokku eendamisega. See võib toorikut kaasa tõmmata kui etteanne ei ole mehhaniseeritud.
Kõrge tootlikkuse ja nõutava kvaliteediga pinna saamiseks omavad spindlid suurt pöörlemissagedust, mida saadakse voolusageduse suurendamisega.
Töö organiseerimisel freespingil tuleb arvestada profiili keerukust, materjali ja lõigatava kihi ristlõiget. Käsieendamise kiiruseks arvestatakse 1 - 15 m/min. Mehaanilise
eendamise kiirus on ühtlane ja sõltub pinnakareduse nõuetest. See võib olla määratud nomogrammi järgi (joon. 43). Kõvapuuliikide freesimisel eendamine peab olema 1,5 korda aeglasem kui pehmete puuliikide puhul. Rõnga järgi freesimisel on eendamine 25 - 40% väiksem kui joonlaua järgi freesimisel. Kõverjooneliste detailide freesimist võib teha karusell-freespingil, kus pöörleval laual asetseb šabloon, millele kinnitatakse toorik pneumaatiliste surveseadmetega. Pöörleva laua ääres võib olla mitu spindlit, mis võtavad maha erineva paksusega kihi.
Keerulise kõverjoonelise kuju freesimiseks kasutatakse kopeerfreespinke (joon. 44). Nendel töölaud võib omada igasuunalist liikumist.