1.2. Olukord ja arengusuunad

Saetööstuse ettevõtteid 1997. a. oli kirjas 1442, milledest 97% on alla 2 000 tm aastavõimsusega; 2% ehk 30 firmat toodavad 2 000-10 000 tm; 0,7% e 10 firmat 10 000-50 000 tm ja 0,3% e 4 firmat üle 50 000 tm Viimastel aastatel ehitatud ja käiku lastud Imavere, Sõmerpalu, Paide ja Vanavõidu saetööstused omavad kaasaegse tehnika ning kuivatimajanduse. Suuremad ettevõtted lahendavad kergemini kõik varumise ja turustamisega seotud probleemid. Väiksematel on tõsised raskused vananenud tehnikaga saavutada kvaliteeti ja raskem tooret hankida. Puidutööstustes kaasaegne tootmine toimub Viljandis a/s Aken ja Uks ning analoogse suunitlusega firmas Haapsalus. Uuele arenguringile on minemas a/s Marlekor. Maailmatasemel suusatootmist arendab “Visu”. Hoogustunud on liimitud massiivpuidu tootmine.

Puidutööstustel on toorme hankimisel kasutusel kaks moodust. Osa töötab ise metsa üles ja veab saeveskisse, teine osa ostab ainult vajalikku sortimenti. Mõlemal juhul on positiivseid momente. Ise ülestöötamisega võib saada odavamalt spetsiaalsortimente ning tulu ka paberipuu müügist. Suurem hulk inimesi saab tööd. Kes kasutab ainult tarvilikku tooret kohale tooduna, peab maksma suhteliselt kõrgemat hinda, kuid saab nõuda kvaliteeti.

Puit on tähtis tooraine paljudele tööstustele, mis kõik seavad toorainele kvaliteedi ja mõõtude osas mitmesuguseid nõudeid. Nendega tuleb arvestada juba alates raiutava metsa valikust ja saadavate materjalide järgi koostada tööde struktuurskeemid tähtsamatele etappidele. Nii on jaotatud ka õpetus mitmeks etapiks: metsa ülestöötamine, kokku- ja väljavedu, lõpplaotööd, saetööstus, puidutööstus ja teised puitu ümbertöötlevad tööstused.

Kus algab puidutöötlemine ja millal on lõppenud metsaülestöötamine, on mõnikord vaieldav, see sõltub kasutatavast tehnoloogiast. Kui tüvese tükeldamine toimub lõpplaos on see puidu esmane töötlemine, kui aga sama tehakse raielangil, siis räägitakse metsaülestöötamisest.

1.3. Metsa- ja puiduressursid

Kui uurida andmeid näiteks maailma metsavarude kohta, võib leida mitmesuguseid arve. Oletatavasti toimub varude hindamine suurtel aladel fotomaterjali põhjal, millede dešifreerimise tulemus sõltub metoodikast. Näiteid võib leida Eestistki. Alles 5-6 aastat tagasi kirjutati meie metsades keskmiseks tagavara juurdekasvuks 2,95 tm/ha, 1994. a. Metsanduse Aastaraamatus on aga 4,98 tm/ha. Maailmas on metsade mitmekesisus ja kasvavate puude tehnilis-mehaanilised omadused tohutult erinevad. See tingib ka puidu varumises ja edasises töötlemises väga paljude erinevate meetodite ja tehnoloogiate kasutamise.

Nii sise- kui välisturul on kõige enam nõutavad meie okaspuude ja kase puit. Selles suhtes Eesti metsade liigiline koosseis on väga hea, kuna männikud moodustavad pindalalt 38% ja tagavarast 39%; kuusepuistud 23 ja 25%; kaasikud 31 ja 27%; hall lepp 4,5 ja 4,0%. Metsa üldine tagavara on 277,4 mln tm, mille aastane juurdekasv on 9,03 mln tm.

Raiemahud mln tm-s olid 1986-90. a. - 3,2; 91. a. -3,0; 92. a. - 2,1; 93. a. - 2,4; 94. a. - 3,9 ; 95. a. - 3,8 (sellest riigimetsas 2,8), 96. a. - 4,0 (riigimetsast 2,7). Seega raiuti 1995. a. ainult 42% juurdekasvust. Põhjuseks oli küpsete ja üleseisnud metsade vähesus. Lõppraiet tehti 1,7 mln tm.

Selleks, et välja arvutada, palju lõppraide 1,7 mln tihumeetris võiks olla saepalke, võib lähtuda T. Kriguli (1969) taksaatori teatmikus antud keskmisest saadavast sae- ja ehituspalkide väljatuleku protsendist [6]. Sellest lähtuvalt saame saepalke männist - 0,50; kuusest -0,24; kasest - 0,13; hooldusraietest 0,13 mln tm .

1991 - 1995 raiuti aastas likviidset puitu keskmiselt 1,06% puistute üldtagavarast. 1995. a. saetööstuse kogutoodang oli vaid 350 000 tm, kui metsavarumisega tegeles 1090 ettevõtet, väljaveoga 108, saematerjali tootmisega 1442, puithoonete tootmisega 66, puidust tarbeesemete tootmisega 693, puidust ehitustoodete ja detailide valmistamisega 913, puitplaatide tootmisega 85. Nendele võimalik lähiaastate maksimaalne tooraine on toodud tabelis 1 ja ligilähedane sortimentatsiooni hinnang tabelis 2. Eesti puidutoodete ekspordi ja impordi arengust võib saada ettekujutust tabelist 3.

Tabel 1. Võimalik maksimaalne puidukasutus Eesti metsades (Metsanduse arenguprogrammist)

Raie	Väljaraiutav tagavara
	Riigimets	Eramets	Kokku
Lageraie	2,7	2,3	5,0
Harvendusraie	0,9	1,3	2,2
Teised raied	0,2	0,4	0,6
Kokku	3,8	4,0	7,8

Tabel 2. Ligilähedane sortimentatsiooni hinnang kogu puidumahule

Puuliik	Palk	Tehnoloogiline puit	Jäätmed	Kokku	Jaotumine %
Mänd	0,7	0,7	0,1	1,5	18
Kuusk	1,3	0,8	0,2	2,3	30
Kask	0,6	1,2	0,2	2,0	25
Haab	0,1	0,4	0,0	0,5	8
Hall lepp	0,0	1,2	0,1	1,3	17
Sanglepp	0,1	0,1	0,0	0,2	2
Kokku	2,8	4,4	0,6	7,8	100

Tabel 3. Puittoodete eksport (miljonit krooni)

Tooted	1992	1993	1994	1995
I grupp
Mööbel	226,8	334,0	542,1	719,9
Kokkupandav ehitus	22,2	63,1	83,9	120,8
Ehitusdetailid	10,2	32,9	55,1	andmed puudu
II grupp
Saematerjal	26,5	131,5	509,0	530,0
Plaadid, vineer, spoon, liimpruss	43,2	117,6	344,2	519,6
Töötlemata puit	329,9	360,5	641,5	1142,9
Import
I grupp (mööbel)	81,1	259,7	403,1	584,7
II grupp (puit)	46,2	182,7	297,6	449,3