4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.

Kareduse näitajad määratakse lähtepikkusel lähtudes reaalse profiili keskjoonest[13]. Profiili keskjoon m omab nimiprofiili kuju ja on tõmmatud nii, et lähtepikkusel profiili hälvete (y₁, y₂, ... y_n) ruutude summa sellest joonest on väikseim. Kusjuures profiili hälbe all tuleb mõista profiili suvalise punkti kaugust keskjoonest (joon. 16). Lähtepikkus l on reaalse profiili keskjoone lõigu pikkus pinnakaredust iseloomustavate konaruste eraldamiseks.

Puidu ja puidutoodete pinnakareduse määramisel kasutatakse järgmisi parameetreid:

1. R_max - suurimate ebatasasuste aritmeetiline keskmine määratakse valemiga

R_max = 1/n . ⁿ . H _max I,

kus: H _max i - iga suurima ebatasasuse alumis- ja ülemise punkti vahekaugus; n - suurimate ebatasasuste hulk lähtepikkusel (mitte alla 5).

2. Rm - profiili ebatasasuste suurim kõrgus määratakse valemiga

Rm = Yp_max + Yv _max,

kus Yp _max - profiili kõrgeima punkti kaugus keskjoonest baaspikkuse piirides,

Yv_max - profiili madalaima punkti kaugus keskjoonest baaspikkuse piirides;

y_i - profiili kõrvalekalle keskjoonest;

l - baasi pikkus;

h_max i - suurima ebatasasuse kõrgeima punkti “ i “ kaugus baasjoonest;

h_min i - suurima ebatasasuse madalaima punkti “ i “ kaugus baasjoonest;

Si - ebatasasuste “i” samm’

m - profiili keskjoon.

3. Rz - profiili kümne ebatasasuste kõrgus määratakse valemiga

Rz = 1/5 . (⁵_{i=1 .} h_maxi -⁵_{i=1 .} h_mini )

Rz - lähtepikkusel profiili viie kõrgeima ja viie sügavaima põhja hälvete absoluutväärtuste aritmeetiline keskmine.

4. Ra - profiili absoluutsete ebatasasuste keskmine aritmeetiline määratakse valemiga:

Ra = 1/ l . ^l₀y(x) . dx või Ra = 1/n ⁿ_i=1 . yi 

5. Sz - profiili ebatasasuste madalamate kohtade keskmine samm:

Sz = 1/n . ⁿ_i=1 . Szi,

kus Szi - üksikute madalate kohtade vahekaugus

n - mõõtmiste hulk

Parameeter Sz on täiendav ja kasutatakse koos Rz või Ra.

Soovitatavad pinnakareduse parameetrite piirväärtusi olenevalt töötlemisviisist leiab vajadusel käsiraamatutest (GOST 7016-82). Samas on ka pinnakareduse parameetrite R_max, Rm, Rz Ra ja Sz arvväärtused.

4.5.2. Pinnakareduse tähistamine

Pinnakareduse tähised kantakse joonisele kõigi töödeldavate pindade lubatud kareduse tähistamiseks arvestades pindade moodustamise viisi, välja arvatud pinnad, mille karedus ei ole määratletud konstruktsiooni nõuetega.

Puidu töötlemisel konstruktsioonidega määratlematuiks pindadeks loetakse: furnituuride ja kinnituselementide paigaldamiseks puuritud ja freesitud avad, ekspluatatsioonis mittenähtavad ja mittekokkupuutuvad pinnad, tappliidete pinnad, mille vahele on konstruktiivselt ette nähtud pindu.

Joonistel 17a on näidatud pinnakareduse sümbol, mille tähendust selgitatakse detaili joonisel tehnilistes tingimustes. Joonisel 17b toodud märk näitab, et antud karedusega pind tuleb töödelda materjalikihi eemaldamisega (treimisega, freesimisega, puurimisega, lihvimisega jne.) Joonisel 17c antud märk tähistab pinnakaredust, mis saadakse töötlemisel laastu eraldamata (valtsimisel, stantsimisel jne.). Märgiga joonisel 17c tähistatakse ka pindasid, mida ei töödelda antud joonise järgi. Seega ei pruugi see märk tähistada ainult lõiketöötlemisega viimistlemata, vaid ka viimistletud pindu. Seejuures peab kirjanurgas olema näidatud materjali sortiment ning pinna karedus peab vastama antud materjali tehnilise dokumentatsiooni nõuetele. Antud joonise järgi töötlemata pindadele kantakse märk ilma pinnakareduse parameetri ja muude andmeteta. Joonisel 17d on näidatud kogu pinnakaredustähise struktuur. Tehniliste jooniste koostamisel tuleb juhinduda vastavatest eeskirjadest [13].

Kui eseme kõik pinnad tuleb töödelda ühesuguse karedusega, siis näidatakse pinnakareduse sümbol kas kujutise juures, kirjanurga juures või joonisel tehniliste tingimuste osas. Märgile võib lisada selgituse, näit. 12,5 kõik pinnad.