- •Sisukord
- •Eessõna
- •1. Lühiülevaade puidutöötlemisest
- •1.1. Ajalugu
- •1.2. Olukord ja arengusuunad
- •1.3. Metsa- ja puiduressursid
- •1.4. Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
- •2. Tootmisprotsess
- •2.1. Tehnoloogilise protsessi üldandmed
- •2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
- •2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid.
- •2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine.
- •2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid
- •2.6. Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
- •2.7. Sisseseade valik
- •2.8. Tsehhi tootmisprogramm
- •3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
- •3.1. Toodete projekteerimise alused
- •3.2. Konstrueerimine
- •3.2.1. Tisleriseotised
- •3.2.1.1. Liimseotised
- •3.2.1.2. Ühendamine tappidega
- •3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
- •3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid
- •3.2.3. Prussid ja prussikud.
- •3.2.4. Raamid ja karbid
- •3.2.5. Puitkilbid ja plaadid
- •3.2.6. Vahetatavus
- •3.2.7. Mõõtmete määramise reeglid.
- •3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid
- •3.2.7.2. Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses
- •4. Detailide täpsus
- •4.1. Detailide valmistamise täpsus
- •4.2. Pinkide täpsus
- •4.3. Detaili töötlemise täpsust mõjutavad faktorid.
- •4.4. Töötlemise vead ja kaliibrid
- •4.5. Pinnakaredus
- •4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.
- •4.5.2. Pinnakareduse tähistamine
- •5. Lõiketöötlemine
- •5.1. Toore ja selle kasutamine
- •Korduspikkuses tooriku pikkusmõõt
- •5.2. Toorikute ja detailide väljatuleku protsent
- •5.3. Materjali vajaduse arvutamine
- •5.4. Saematerjali parema kasutamise moodused
- •5.5. Saematerjali lahtilõikamise moodused
- •5.5.1. Juurdelõikamise põhilised pingid
- •5.5.2. Plaat- ja lehtmaterjalide juurdelõikamine
- •5.6. Prusstoorikute esmane töötlemine
- •5.8. Puitkilpide mehhaaniline töötlemine
- •5.9. Toorikute teisene (lõplik) mehaaniline töötlemine
- •5.9.1. Tappide valmistamine
- •5.9.2. Freesimine
- •5.9.3. Piklike pesade töötlemine
- •5.9.4. Avade puurimine
- •5.9.5. Kilpide lõplik töötlemine
- •5.10. Puidu painutamine
- •5.11. Painutatud puittoodete valmistamine
- •5.12. Puidu pressimine
- •6. Puidu liimimine
- •6.1. Liimid
- •6.2. Liimimise viisid puitesemete tootmisel
- •6.3. Puidu liimimisprotsessi kiirendamise meetodid
- •6.4. Sirgjooneliste toorikute kokkuliimimine
- •6.4. Detailide valmistamine peenendatud puidust
- •7. Pealistamine
- •7.1. Pruss- ja kilptoorikute pealistamine
- •Lamineerimine
- •7.3. Polümeersed kattematerjalid
- •8. Pindade ettevalmistamine viimistlemiseks
- •8.1. Tsikeldamine
- •8.2. Lihvimine
- •8.3. Termopressimine
- •8.4. Krunt ja pahtel
- •9. Pooltoodete tehnoloogiad
- •9.1. Hööveldatud saematerjali tootmine
- •9.2. Spooni ringkoorimine
- •9.3. Hööveldatud spoon
- •9.4. Kihiliste materjalide tootmine
- •9.4.1. Vineeripaku ladu
- •9.4.2. Spoonilõikepingid ja kuivatamine
- •9.4.3. Vineeri liimimine
- •9.5. Puitlaastplaatide (plp) tootmine
- •9.5.2. Tehnoloogilise laastu lõikamine
- •9.5.3. Plp koostis ja tootmisprotsess
- •9.5.4. Plp pressimine
- •9.5.5. Plp tootmisprotsessi lõpetamistööd
- •9.6. Ehituskonstruktsioonides kasutatavad uuemad liimitud materjalid
- •9.6.5. Kasutatavad kleepained
- •9.6.6. Probleemid
- •Kirjandus
4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.
Kareduse näitajad määratakse lähtepikkusel lähtudes reaalse profiili keskjoonest[13]. Profiili keskjoon m omab nimiprofiili kuju ja on tõmmatud nii, et lähtepikkusel profiili hälvete (y1, y2, ... yn) ruutude summa sellest joonest on väikseim. Kusjuures profiili hälbe all tuleb mõista profiili suvalise punkti kaugust keskjoonest (joon. 16). Lähtepikkus l on reaalse profiili keskjoone lõigu pikkus pinnakaredust iseloomustavate konaruste eraldamiseks.
Puidu ja puidutoodete pinnakareduse määramisel kasutatakse järgmisi parameetreid:
1. Rmax - suurimate ebatasasuste aritmeetiline keskmine määratakse valemiga
Rmax = 1/n . n . H max I,
kus: H max i - iga suurima ebatasasuse alumis- ja ülemise punkti vahekaugus; n - suurimate ebatasasuste hulk lähtepikkusel (mitte alla 5).
2. Rm - profiili ebatasasuste suurim kõrgus määratakse valemiga
Rm = Ypmax + Yv max,
kus Yp max - profiili kõrgeima punkti kaugus keskjoonest baaspikkuse piirides,
Yvmax - profiili madalaima punkti kaugus keskjoonest baaspikkuse piirides;
yi - profiili kõrvalekalle keskjoonest;
l - baasi pikkus;
hmax i - suurima ebatasasuse kõrgeima punkti “ i “ kaugus baasjoonest;
hmin i - suurima ebatasasuse madalaima punkti “ i “ kaugus baasjoonest;
Si - ebatasasuste “i” samm’
m - profiili keskjoon.
3. Rz - profiili kümne ebatasasuste kõrgus määratakse valemiga
Rz = 1/5 . (5i=1 . hmaxi -5i=1 . hmini )
Rz - lähtepikkusel profiili viie kõrgeima ja viie sügavaima põhja hälvete absoluutväärtuste aritmeetiline keskmine.
4. Ra - profiili absoluutsete ebatasasuste keskmine aritmeetiline määratakse valemiga:
Ra = 1/ l . l0y(x) . dx või Ra = 1/n ni=1 . yi
5. Sz - profiili ebatasasuste madalamate kohtade keskmine samm:
Sz = 1/n . ni=1 . Szi,
kus Szi - üksikute madalate kohtade vahekaugus
n - mõõtmiste hulk
Parameeter Sz on täiendav ja kasutatakse koos Rz või Ra.
Soovitatavad pinnakareduse parameetrite piirväärtusi olenevalt töötlemisviisist leiab vajadusel käsiraamatutest (GOST 7016-82). Samas on ka pinnakareduse parameetrite Rmax, Rm, Rz Ra ja Sz arvväärtused.
4.5.2. Pinnakareduse tähistamine
Pinnakareduse tähised kantakse joonisele kõigi töödeldavate pindade lubatud kareduse tähistamiseks arvestades pindade moodustamise viisi, välja arvatud pinnad, mille karedus ei ole määratletud konstruktsiooni nõuetega.
Puidu töötlemisel konstruktsioonidega määratlematuiks pindadeks loetakse: furnituuride ja kinnituselementide paigaldamiseks puuritud ja freesitud avad, ekspluatatsioonis mittenähtavad ja mittekokkupuutuvad pinnad, tappliidete pinnad, mille vahele on konstruktiivselt ette nähtud pindu.
Joonistel 17a on näidatud pinnakareduse sümbol, mille tähendust selgitatakse detaili joonisel tehnilistes tingimustes. Joonisel 17b toodud märk näitab, et antud karedusega pind tuleb töödelda materjalikihi eemaldamisega (treimisega, freesimisega, puurimisega, lihvimisega jne.) Joonisel 17c antud märk tähistab pinnakaredust, mis saadakse töötlemisel laastu eraldamata (valtsimisel, stantsimisel jne.). Märgiga joonisel 17c tähistatakse ka pindasid, mida ei töödelda antud joonise järgi. Seega ei pruugi see märk tähistada ainult lõiketöötlemisega viimistlemata, vaid ka viimistletud pindu. Seejuures peab kirjanurgas olema näidatud materjali sortiment ning pinna karedus peab vastama antud materjali tehnilise dokumentatsiooni nõuetele. Antud joonise järgi töötlemata pindadele kantakse märk ilma pinnakareduse parameetri ja muude andmeteta. Joonisel 17d on näidatud kogu pinnakaredustähise struktuur. Tehniliste jooniste koostamisel tuleb juhinduda vastavatest eeskirjadest [13].
Kui eseme kõik pinnad tuleb töödelda ühesuguse karedusega, siis näidatakse pinnakareduse sümbol kas kujutise juures, kirjanurga juures või joonisel tehniliste tingimuste osas. Märgile võib lisada selgituse, näit. 12,5 kõik pinnad.
