Eessõna

Puidutöötlemise ettevõtted on viimastel aastatel uutes majandustingimustes jõudsalt arenenud. Nende arengud on soodustanud odav toore, tööjõud ja energia. Väikese tähtsusega pole ka meie puidutöötlemise pikaajalised rahvuslikud traditsioonid ning puidutöötlemise ettevõtte asutamiseks ja arendamiseks vajalik suhteliselt väike investeering. Ülekaalus on meil puitu mehaaniliselt töötlevad väikeettevõtted. Nende suure arvu tõttu tuleb ka paljude teiste erialade spetsialistidel paratamatult kokku puutuda puidutöötlemise spetsiifikaga. Sujuvaks koostööks puiduettevõtetega on kasulik omada sellel alal kõige üldisemaid teadmisi.

Käesoleval momendil puudub ülevaatlik materjal Eestis kasutatavatest puidu mehaanilise töötlemise tehnoloogiatest. Seda lünka püüab täita käesolev õpperaamat, mis on koostatud viimasel aastakümnel ilmunud õpikute, käsiraamatute, perioodiliste väljaannete ja loengukonspektide baasil. Mõningaid andmeid teooriate arengutest, kasutatavatest materjalidest ja võimalikest töövõtetest on võetud ka varasemast kirjandusest.

Avaldan tänu Taivo Teringule Võru Tööstustehnikumist asjakohaste märkuste ja paranduste eest, samuti olen tänulik tehnilise töö eest Pille Petersonile ja Piret Treile ning kõikidele kolleegidele, kes olid abiks õpperaamatu koostamisel.

Esimene õpperaamat annab ülevaate puidutöötlemise tehnoloogilise protsessi üldmõistetest, tehnoloogilise protsessi väljatöötamisest, puiteseme projekteerimise alustest ja mitmesuguste toodete tootmise tehnoloogiatest. Õpperaamat on kasutamiseks õppevahendina peamiselt metsatööstuse ja metsakasvatuse eriala kesk- ja kõrgastme üliõpilastele, kuid sellest võivad vajalikku leida ka praktikud ning teised asjahuvilised.

1. Lühiülevaade puidutöötlemisest

1.1. Ajalugu

Puitu hakati saeveskites (saetööstustes) töötlema 17. sajandi algul. Mehhaniseeritud tööstusharuks muutus puidutööstus 19. sajandi teisel poolel. Eestis arenes hoogsalt vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Esimene suurettevõte oli Tallinnas a/s Lutheri vineeri- ja mööblivabrik (asut. 1883). See oli ühtlasi esimene Venemaa vineerivabrik. Enne I maailmasõda töötas seal kuni 1700 töölist. Eesti Vabariigi algaastail olid puidutööstuses ülekaalus väikekäitised. 1938. a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. Seitsmekümnendatel aastatel oli esikohal mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). Suuremad mööblitööstused olid Tallinnas TVMV ja Standard, Tartus Tarmeko ja Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Pärnus Viisnurk. Väiksemaid puidutööstusi oli peaaegu igas linnas ja suuremas alevis.

1970. a. toodeti maailmas saematerjali 380 mln tm, Eestis 0,798

liimitud vineeri 30703 tuh. tm, “ 32,6

puitlaastplaati 16088 tuh. tm, “ 22,8

1972. a. hakati Püssis ehitama puitplaatide kombinaati võimsusega 110 tuh. m³ puitlaastplaate ja 10 mln m² kõvu puitkiudplaate aastas.

Metsa- ja puidutöötlemise arengulugu on viimastel aastakümnetel mõjutanud: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, meil ka uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded).

Puidutööstuse omapäraks on see, et arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega.