3.2.7.2. Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses

Eristatakse 3 puidutöötlemise täpsusklassi: 1 - kõrgendatud nõuetega töötlemise täpsus,

2 - põhiline klass, 3 - madalate nõuetega (jämetöötlemine).

Tolerantside suuruste suhteline vahekord nendes klassides on 0,5 : 1 : 2. Süsteemis on ette nähtud 6 istu: press- e. jäik-, ping-, tihe-, liug-, käigu- ja kergekäiguist

Puidust ja puitmaterjalidest toodete tolerantsid ja istud määravad standardid (6449.1 - 9449.5-82). Joonmõõtude hälbeväljad ja istud. Standard laieneb detailidele ja koostudele nominaalmõõtudega kuni 10000 mm ja määrab üheksa kvaliteeti 10 - 18, mille tolerantsid tähistatakse vastavalt IT10 kuni IT18.

Tolerants joonmõõtude liitumiseks määratakse sõltuvalt kasutatavast kvaliteedist ja nominaalväärtusest. Joonmõõtudele kuni 500 mm sõltuvalt detaili otstarbest kasutatakse kvaliteete: 11-12 - muusikariistades, kilpühendused mööblis; 12-13 - kilpühendused ehitustes; 14-15 - vähemtähtsad ehitusdetailid.

Standard kehtestab 2 tolerantsivälja avadele ja 11 võllidele, mis tähistatakse tähtedega: avadele H Js; võllidele a, b, c, h, js, k, t, y, za, zc, ze.

Tolerantsiväljade paiknemise skeem nulljoone suhtes on joonisel 12.

4. Detailide täpsus

4.1. Detailide valmistamise täpsus

Detailide täpsed mõõted ja kuju määratakse joonistega. Detaili mõõte joonistel nimetatakse nominaalseteks. Tegelikud detaili mõõdud, mis saadakse mehaanilisel töötlemisel toorikust, erinevad nominaalsetest.

Täpsust määratakse kui detaili geomeetriliste parameetrite (mõõdud, kuju, pindade omavaheline asetus) vastavuse astet etteantud geomeetrilistele parameetritele. Seega võib siin rääkida kahest erineva kategooria täpsusest: etteantud täpsusest ja tegelikust täpsusest. Pinkide tehnoloogilise täpsuse määramine ja tehnilise seisukorra kontroll toovad veel ühe täpsuse kategooria - arvestuslik täpsus. Kõigil kolmel juhul arvuline väljendus üldisest kõrvalekaldest kujuneb paljudest elementaararvudest. On vaja omada selget ettekujutust elementaarkõrvalekallete klassifikatsioonist, uurimismeetoditest, aga samuti on vaja teada põhjusi iga grupi kõrvalekallete põhjusi, nende mõju üldise kõrvalekalde suurusele. Nii näiteks etteantud täpsus arvuliselt on võrdne lubatud kõrvalekaldega st. tolerantsiga.

Töötlemise täpsus on näitaja detaili kuju, mõõdete ja pinnakareduse vastavusest joonisele. Seega eristatakse vormi ja kuju täpsust, detaili mõõtude täpsust, detailide vastastikuse asendi täpsust ja pinnakaredust. Töötlemise täpsust mõjutavad materjali omadused, töötlemise meetodid ja võtted, tehnoloogilise baasi valik, pingi, tera ja häälestuse täpsus, töödeldava tooriku mõõted, puidu niiskus. Nõutava kvaliteedi saavutamiseks detailide ühendamisel tegelikud mõõtude kõrvalekalded nominaalist peavad asuma lubatud piirides.

Selleks, et anda detailidele kindel kuju ja täpsed mõõtmed, mitmesugune profiil, tappide-, soonte-, punnide-, aukude asend, võib töötlemine toimuda ettemärkimise järgi või häälestatud pinkidel. Töötlemine ettemärkimise järgi seisneb selles, et jooned, mis määravad detaili töötlemise piiri, kantakse toorikule. Töödeldakse nii, et detail liigub tööriista suhtes või vastupidi. Õigete mõõdete saamiseks töötlemist kontrollitakse mõõtmistega. Nii ei saa töötlemine ettemärkimisega olla kõrge tootlikkusega ja täpne. Seda võib kasutada üksikute detailide või väikeste partiide töötlemisel. Seeria ja masstootmises kasutatakse seadistatud tööpinke.

Vajaliku töötlemise täpsuse saavutamiseks on vaja, et detailid asetseksid kindlas asendis pingis tema lõikeinstrumendi suhtes. Ainult sel juhul, kui antud partiis kõigi detailide pinnad on ühesuguselt töödeldud võib loota, et saame detailid ühesuguste mõõdetega. Selleks on vaja: 1. Tugev detailide kinnitamine pingis või pingi seadeldises; 2. Detailil endal mingi baaspinna olemasolu, mis võimaldaks detailil võtta kindel asend pingis (surulati, suundlati, tugilati vastu kinnitamine; seadeldised, mille vastu surutakse erinevad detaili pinnad). Kui nende vastu surutakse erinevalt töödeldud pinnad on tulemus erinev. Siit tulenebki baas- või aluspinna mõiste vajadus. Baas- või aluspinnaks peab olema valitud sellised pinnad, mis tagaksid detaili hõlpsa ja lihtsa kinnitamise.

Teoreetilisest mehaanikast on teada, et absoluutselt vabal kehal on 6 liikumise suunda. Täiesti liikumatuks kinnitamiseks peab detaili baseerima 6 punktis. Praktikas saab detaili kindlalt fikseerida ka nelja punkti järgi ja toepunktid asendatakse toe pindadega.

Baasi all tuleb mõista pindade, joonte ja punktide kogusust, millede suhtes orienteeruvad detaili pinnad, mida töödeldakse antud operatsiooni puhul. Eristatakse konstruktori ja tehnoloogilisi baase.

Konstruktori baasiks nim. punkte, jooni ja pindu, milledele orienteerub konstruktor toote konstrueerimisel. Need määravad detaili asendi toote teiste detailide suhtes. Asendid on kindlaks tehtud mõõtudega. Erijuhtudel on konstruktori baasiks telgjoon või mingi detaili jooned või tahud, millede suhtes tehakse kindlaks teiste detailide kujud.

Tehnoloogiliseks baasiks on baasid, millede järgi orienteerutakse detailide, sõlmede töötlemisel või monteerimisel. Tehnoloogilised baasid jagunevad monteerimis- ja rakestamisbaasideks. Monteerimisbaasiks nimetatakse pinda või punktide kogu, mis määrab detaili asendi tootes. Erinevalt konstruktoribaasist võivad monteerimisbaasideks olla ainult materiaalsed pinnad.

Detaili rakestamisbaasiks nimetatakse pindade kogu, mis määravad töödeldava detaili asendi pingi või mõne seadme suhtes. Rakestamisbaasi nimetatakse toebaasiks. Kuni toorikut pole hööveldatud ei oma baaspind õiget kuju. Sel juhul nimetatakse seda pinda mustaks pinnaks. Töödeldud baasi pinda nimetatakse puhtaks pinnaks. Detaili lõplikud mõõted võivad olla saadud ainult puhta baaspinna suhtes. Õigesti baseeritud detailide töötlemine pinkidel on väga oluline teatava täpsusega detailide saamisel. Täpne töötlemine on vajalik monteerimisel, et koostude ja eseme detailid sobiksid omavahel ilma lisa (täiendava) juurdepassimiseta.

Lubatud piirhälbed antakse sõltuvalt sellest, kas on tegemist detaili vabade mõõtmetega või seotud mõõtmetega. Detaili vabad mõõtmed on sellised, mis toote kokkupanekul ei sõltu teiste detailide mõõtmetest. Seotud mõõtmed esinevad seotisse minevate detailide puhul, nagu tapikeele ja pesa mõõt, sahtli ja sahtliava mõõt jne.

Seotise kokkusobimise tihedus määratakse kindlaks istuga. Puidutöötlemises kasutatav istude süsteemis on põhimõõtmeks ava mõõt, millele antakse kindlad piirhälbed. Avasse mineva osa mõõtme piirhälvetega varieerides saadaksegi 7 erinevat istu.

Press-ist annab suure tihedusega seotise. Teda kasutatakse liimita seotiste puhul. Kinnis-istu puhul võib esineda seotises nii ping kui ka lõtk. Leiab kasutamist T-seotistes. Ping-istu kasutatakse raamide ühe keelega nurgaseotistes. Tihe-ist kasutatakse raamide kahe keelega nurgaseotistes ja punnseotistes. Liug-istu puhul esineb ainult lõtk. Leiab kasutamist uksetahvlite ja sahtlite vineerpõhja asetamisel soonde. Käigu-ist on samuti ainult lõtkuga. Teda kasutatakse mööbliuste juures. Lobe-ist on väga suure lõtkuga. Kasutatakse sahtlite, välisuste ja aknaraamide juures.

Puidutööstuses on seotud mõõtmetele ette nähtud (6449-53) kolm täpsusklassi. Esimest täpsusklassi kasutatakse väga suurt täpsust nõudvate toodete (täpisaparaatide kastid) juures. Teine täpsusklass on põhiliseks mööblitoodete valmistamise juures. Kolmandat kasutatakse laudsepatoodete (aknad, uksed) juures.

Vabade mõõtmete piirhälbed (  mm nominaalmõõdu kohta) on grupeeritud nelja ritta. Esimese rea piirhälbeid kasutatakse suuremat täpsust nõudvate mööblidetailide puhul, teise rea piirhälbeid mööbli ja laudsepatoodete detailide puhul ning kolmanda ja neljanda rea piirhälbeid toorikute juurdelõikamisel.

Valmisdetailide mõõtmete kontrollimiseks kasutatakse nn. piirkaliibreid. Piirkaliibrite üks pool on valmistatud detaili vähima, teine pool suurima piirmõõte järgi. Vastavalt sellele peab kontrollimisel üks kaliibri pool detaili sobima, teine pool aga mitte.