3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid

Mõõtmete, hälvete ja tolerantside mõisted on kõigis tööstusharudes kehtestatud ühtsed ja nende mõisted olid määratletud Vastastikuse Majandusabi standardi ST CEB 145-75 alusel. Joonisel 10 on antud ava ja võlli vastastikuse asendi skeem, kuhu on peale kantud seotises olevate detailide piirmõõtmed ja tolerantsiväljad ning seotise nimimõõde (nominaalmõõde).

Mõõt - joonsuuruse (pikkus, läbimõõt jne) arvväärtus valitud mõõtühikutes.

Nimimõõt - detaili mõõt, mis on saadud arvutuste tulemusena või on ära määratud joonisel. See mõõt on kahe ühendatava detaili jaoks ühesugune ja on selle ühendi nimimõõduks (e nominaalmõõduks). Nominaalmõõt e nimimõõt - mõõt, mille suhtes määratakse piirmõõtmed ja mis on hälvete arvestamise alguseks.

Põhimõõt on alati määratud nimimõõtega ja vastava tolerantsiga.

Tegelik mõõt - mõõt, mis saadakse detaili töötlemise tulemusena ja on kindlaks tehtud vastava mõõteriista abil. See alati erineb nimimõõdust kas suurema või väiksema suuruse poole. Tegelik mõõt - lubatud vea piires mõõtmise tulemusena määratud mõõt. Tegeliku mõõte kõrvalekaldeid nim piirmõõtudeks. Piirmõõted võivad olla negatiivsed ja positiivsed, ülemised ja alumised. Kõrvalekalde suurust, mis võrdub suurima piirmõõte ja nimimõõte vahega nim ülemiseks kõrvalekaldeks. Sellest järeldub, et suurim piirmõõt võrdub nimimõõte ja ülemise kõrvalekalde summaga. Piirmõõtmed on kaks äärmist lubatud mõõtu, mille vahel peab olema või millega võrdub tegelik mõõt.

Suurim piirmõõde - kahest piirmõõtmest suurim mõõt.

Väikseim piirmõõde - kahest piirmõõtmest väikseim mõõt. SP ja VP vahe võrdub tolerantsiga.

Kõrvalekalde suurust, mis võrdub väiksema piirmõõte ja nimimõõte vahega nim. alumiseks kõrvalekaldeks. Siit tuleneb, et väiksem piirmõõt võrdub nimimõõte ja alumise kõrvalekalde algebralise summaga. Eristatakse järgmisi kõrvalekaldeid: Tegelikud - algebraline erinevus tegeliku ja nominaali vahel. Äärmised (piirmõõdu) - kaasa arvatud ülemine s.o. algebraline erinevus suurima piirmõõdu ja nominaali vahel; alumine - väiksema äärmuse ja nominaali vahel.

Hälve - nimimõõtme ja tegeliku või piirmõõtme vahe. Tegelik hälve - nimimõõtme ja tegeliku mõõtme vahe. Piirhälve - suurima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe. Alumine hälve - väikseima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe. Põhihälve - kahest hälbest nulljoonele lähim, mida kasutatakse hälbevälja määramiseks nulljoone suhtes.

Kvaliteet - kõikide nimimõõtude ühesuguse täpsusastmega tolerantside kogumik. Ehk - tolerantside kogumit, mis vastavad ühesugusele täpsuse astmele kõigi nominaalmõõtude osas nimetatakse kvaliteediks.

Võll (tapp) - haaratavate pindade tähistamise termin.

Ava - haaravate pindade tähistamise termin.

Ist - määrab liite iseloomu, sõltub pingu või lõtku määratud suurusest. Istuks nim. ühenduse iseloomu, mis määrab kahe ühendatava detaili tugevuse, tiheduse või nende vastastikuse liikumisvõimaluse. Kahe ühendatava detaili puhul eristatakse haarav ja haaratav pind.

Haaravaks pinnaks masinaehituses on ava või mulk, puidutöötlemises kasutatakse pesa mõistet.

Haaratav pind masinaehituses on võlli ja puidutöötlemises tapi mõiste.

Lõtk - pesa (ava) ja tapi (võlli) mõõtude positiivne vahe (ava on suurem).

Ping - tapi (võlli) ja pesa (ava) mõõtude positiivne vahe enne detailide kokkupanekut (võll on suurem). Pingutus.

Detailide liikuvad ühenduse varustatakse vahega võlli ja ava vahel. Võlli mõõt on väiksem ava mõõdust ja nende erinevus väljendub pilus. Ühenduse iseloom sellel juhul määratakse nagu ist lõtkuga.

Liikumatul ühendusel kahe detaili vahel peab olema pinge, st. võlli mõõt on suurem ava mõõdust ja nende erinevus väljendub pinges. Seda iseloomustab ist pingega e ping-ist.

Istu tähendusse kuulub nominaalmõõt, mis on üldine koosseisu mõlemale elemendile (võll ja ava), millede järel tolerantsi välja tähendus on igale elemendile, alates avast. Kriteeriumid ühe või teise istule peavad olema lubatavad pingele ja lõtkule, kindlustades nõutava tugevuse, tiheduse ja liikumise detailide ühendamisel.

Väikseim pingutus on vahe pesa suurima piirmõõdu ja tapi väikseima piirmõõdu vahel, suurim pingutus on vahe pesa väikseima piirmõõdu ja tapi suurima piirmõõdu vahel

Istu tolerants - ava ja võlli tolerantside summa.

Lõtku ist - ist, mis kindlustab liites pilu.

Pinguga ist - ist, mis kindlustab liites pingu (ava hälbeväli on võlli hälbeväljast madalamal).

Ülemineku ist - ist, mille puhul on võimalikud liites kas pilu või ping.

Põhiava - ava, mille alumine hälve on null.

Istud ava süsteemis - istud, mille lõtkud ja pingud saavutatakse erinevate võllide ühendamisega põhiavaga.

Tolerantside ja istude süsteem määrab detailide ratsionaalse töötlemise täpsuse ja ühendatavate mõõdete suhtelised suurused, mis samal ajal määravad ka ühendi vajaliku tugevuse, tiheduse ja vastastikuse liikumisvõimaluse.

Sõltuvalt sellest, kumb mõõdetest, kas ava või võlli mõõt on võetud põhimõõteks, eristatakse kahte liiki tolerantside süsteemi s.o. ava ja võlli süsteem. Avasüsteemis nimimõõt on ava väikseimaks piirmõõduks. Võllisüsteemis aga nimimõõt on võlli suurimaks piirmõõduks. Ava tolerants on ava süsteemis alati suunatud ava mõõdete suurendamise suunas kehasse endasse. Võlli tolerants on võlli süsteemis on alati suunatud mõõdete poolest vähenemise suunas.

Tolerantsiks nimetatakse suurima ja väikseima piirmõõte vahet. Tolerants on alati positiivne suurus. Selle suurusega on määratud töötlemise täpsuse aste. Näiteks tapi jaoks paksusega 15 mm kõrvalekalletega 0,3 ja 0,1 mm on 0,3 mm ülemiseks kõrvalekaldeks ja 0,1 mm alumiseks kõrvalekaldeks. 15 mm on nimimõõt. Tapi suurim piirmõõt võrdub 15 + 0,3 = 15,3 mm, väikseim piirmõõt 15 + 0,1 = 15,1 mm. Tapi tolerants on 15,3 -15,1 = 0,2 mm.

Süsteemi tolerants ehk edaspidi tolerants -(standardne tolerants)- kehtestatud süsteemi järgi valitud tolerants.

Tolerantside ja istude süsteemi graafilisel kujutamisel kasutatakse nulljoone ja tolerantsi välja mõistet.

Nulljooneks on selline joon, millest hakatakse lugema kõrvalekaldeid nimimõõtest. Avasüsteemis nulljoon langeb kokku ava väikseima piirmõõtega. Võllisüsteemis aga suurima piirmõõtega.

Nulljoon - joon, mis vastab nimimõõdule ja mille suhtes paigutatakse joonisele mõõtmete hälbeid tolerantside ja istude graafilisel kujutamisel.

Tolerantsi väli - väli, mis on piiratud ülemise ja alumise hälbega. Tolerantsi väli on määratud tolerantsi suurusega ja tema paigutusega nimimõõdu suhtes. Tolerantsi väli on vahe detaili piirmõõtude vahel. Joonistel tolerantsi väli alati viirutatakse.

Vahet suurima ja väikseima lõtku vahel nimetatakse lõtku tolerantsiks ja vahet suurima ja väikseima pingutuse vahel nimetatakse pingutuse tolerantsiks. Lõtku tolerantsi ja pingutuse tolerantsi summa võrdub võlli ja mulgu tolerantside summaga.

Sõltuvalt lõtku ja pingutuse ühe ja sama istete ja nimimõõte puhul eristatakse isteid mitmesuguse täpsusega, mida rühmitatakse eraldi täpsusklassideks. Täpsusklassid iseloomustavad peamiselt tehnoloogilise protsessi täpsust.

Mõisteid haarav pind ja haaratav pind puidutööstuses võib kasutada mistahes ühendis. Näiteks sahtli laiuse ja kõrguse mõõted on haaratava pinna mõõted, sama sahtli ava on haaravaks pinnaks.

Joonisel 11 on antud ava A ja võlli lõikude tolerantsi väljade, B, C, D skemaatiline läbilõige. Võllide BCD paigutamisel avasse A saame mitmesuguse tihedusega ühendid. Viirutatud osaga on näidatud lubatavate kõrvalekallete piirid (tolerantsid). Viirutatud pindalad kujutavad tolerantsi välju. Mitmesuguste võllide mõõted ava mõõte suhtes määravad iste iseloomu.

Joonisel võlli D tolerantsi väli asetseb kõrgemal ava tolerantsi väljast. See tähendab, et ühendamisel esineb pingutus. Võlli C tolerantsi väli asetseb sümmeetriliselt nulljoone suhtes. Järelikult ühendus võib omada lõtku (võlli väikseima piirmõõte puhul) või pingutuse (võlli suurima piirmõõte ja ava väikseima piirmõõte puhul).

Võlli B tolerantsi väli asetseb allpool nulljoont ja allpool ava tolerantsi välja. Kõikidel juhtudel mahub vabalt antud avasse s.t. alati lõtkuga.