- •Sisukord
- •Eessõna
- •1. Lühiülevaade puidutöötlemisest
- •1.1. Ajalugu
- •1.2. Olukord ja arengusuunad
- •1.3. Metsa- ja puiduressursid
- •1.4. Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
- •2. Tootmisprotsess
- •2.1. Tehnoloogilise protsessi üldandmed
- •2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
- •2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid.
- •2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine.
- •2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid
- •2.6. Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
- •2.7. Sisseseade valik
- •2.8. Tsehhi tootmisprogramm
- •3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
- •3.1. Toodete projekteerimise alused
- •3.2. Konstrueerimine
- •3.2.1. Tisleriseotised
- •3.2.1.1. Liimseotised
- •3.2.1.2. Ühendamine tappidega
- •3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
- •3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid
- •3.2.3. Prussid ja prussikud.
- •3.2.4. Raamid ja karbid
- •3.2.5. Puitkilbid ja plaadid
- •3.2.6. Vahetatavus
- •3.2.7. Mõõtmete määramise reeglid.
- •3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid
- •3.2.7.2. Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses
- •4. Detailide täpsus
- •4.1. Detailide valmistamise täpsus
- •4.2. Pinkide täpsus
- •4.3. Detaili töötlemise täpsust mõjutavad faktorid.
- •4.4. Töötlemise vead ja kaliibrid
- •4.5. Pinnakaredus
- •4.5.1. Pinnakareduse parameetrid.
- •4.5.2. Pinnakareduse tähistamine
- •5. Lõiketöötlemine
- •5.1. Toore ja selle kasutamine
- •Korduspikkuses tooriku pikkusmõõt
- •5.2. Toorikute ja detailide väljatuleku protsent
- •5.3. Materjali vajaduse arvutamine
- •5.4. Saematerjali parema kasutamise moodused
- •5.5. Saematerjali lahtilõikamise moodused
- •5.5.1. Juurdelõikamise põhilised pingid
- •5.5.2. Plaat- ja lehtmaterjalide juurdelõikamine
- •5.6. Prusstoorikute esmane töötlemine
- •5.8. Puitkilpide mehhaaniline töötlemine
- •5.9. Toorikute teisene (lõplik) mehaaniline töötlemine
- •5.9.1. Tappide valmistamine
- •5.9.2. Freesimine
- •5.9.3. Piklike pesade töötlemine
- •5.9.4. Avade puurimine
- •5.9.5. Kilpide lõplik töötlemine
- •5.10. Puidu painutamine
- •5.11. Painutatud puittoodete valmistamine
- •5.12. Puidu pressimine
- •6. Puidu liimimine
- •6.1. Liimid
- •6.2. Liimimise viisid puitesemete tootmisel
- •6.3. Puidu liimimisprotsessi kiirendamise meetodid
- •6.4. Sirgjooneliste toorikute kokkuliimimine
- •6.4. Detailide valmistamine peenendatud puidust
- •7. Pealistamine
- •7.1. Pruss- ja kilptoorikute pealistamine
- •Lamineerimine
- •7.3. Polümeersed kattematerjalid
- •8. Pindade ettevalmistamine viimistlemiseks
- •8.1. Tsikeldamine
- •8.2. Lihvimine
- •8.3. Termopressimine
- •8.4. Krunt ja pahtel
- •9. Pooltoodete tehnoloogiad
- •9.1. Hööveldatud saematerjali tootmine
- •9.2. Spooni ringkoorimine
- •9.3. Hööveldatud spoon
- •9.4. Kihiliste materjalide tootmine
- •9.4.1. Vineeripaku ladu
- •9.4.2. Spoonilõikepingid ja kuivatamine
- •9.4.3. Vineeri liimimine
- •9.5. Puitlaastplaatide (plp) tootmine
- •9.5.2. Tehnoloogilise laastu lõikamine
- •9.5.3. Plp koostis ja tootmisprotsess
- •9.5.4. Plp pressimine
- •9.5.5. Plp tootmisprotsessi lõpetamistööd
- •9.6. Ehituskonstruktsioonides kasutatavad uuemad liimitud materjalid
- •9.6.5. Kasutatavad kleepained
- •9.6.6. Probleemid
- •Kirjandus
3.2.1.2. Ühendamine tappidega
Tappseotiste peamised elemendid on tapikeel või tapikahvel, tapipesa ja soon (nuut) joonisel 1-1. Tapiks nimetatakse osa, mis läheb teise prussi vastavasse avasse. Tapp saadakse
prussi otsast väljasaagimise teel, see võib olla ka sisseasetatav, sel juhul on eraldi valmistatud. Puidukiud peavad olema paralleelsed tapi teljega.
Vormilt võivad tapid olla lamedad, trapetsikujulised või ümmargused; konstruktsiooniliselt ühest tükist detailidega või sissepandavad.
Ümartapid või tüüblid on tavaliselt sisseasetatavad, samuti liistud punni asemel. Sissepandavate tappide kasutamine võimaldab 6 - 10% puitu kokku hoida. Peale sileservseotise on võimalik detaili ühendada laiuses ja pikkuses ka tappseotistega.
Detailide ühendamiseks laiuses kasutatakse täispunn- ja poolpunnseotist, liistseotist ja ümartapp- ehk tüübelseotist. Täispunniga servseotis (ühendamine punni ja nuudiga) jääb vastupidavuselt veidi alla sileservseotisele, samuti suureneb puidu kulu 15% (punnõlgade väljafreesimise arvel). Kasutatakse põhiliselt otspõõnade kinnitamiseks kilpidele. Oma kujult võib olla täispunn väga erineva kujuga (joon. 1-2)
Täisnurkse ja trapetsikujulise täispunnseotise mõõtmed on standardiseeritud (joon. 1-3, 4). Liistsulundiga seotis on väga tugev kui võtta puidust ristikiudu lõigatud või liimitud vineerist liist (joon. 1-6).
Ümartapp ehk tüübelseotis nõuab suurt töökulutust, sest tüübliavad tuleb puurida väga täpselt. Tüübli läbimõõt on 8-10 mm, tüüblite pikkus 30-40 mm, tüüblite vahe 150-250 mm, lühematel detailidel kuni 100 mm (joon. 1-7).
Detailide ühendamiseks pikkuses, peale kaldlõikelise sileservseotise, kasutatakse jätkseotisi. Põhiliselt kasutatakse neid mööblivabrikutes kõverate detailide valmistamisel, kuna liimimisega välditakse tugevust nõudvates detailides puidukiudude läbilõikamist.
Põhiliseks tappseotiseks pikkuses on hambuline tapp, mis on väga tugev. Vähem tugevust nõudvates elementides kasutatakse ka kiiltappi, mille tugevus oleneb kiilu pikkusest (joon. 1-8).
Nurkseotiste põhiliseks vormiks on tappseotis väga mitmesugusel kujul, mille tugevus sõltub suurel määral tapi mõõtmete valikust. Põhilised tapi liigid (otseseotis, T-seotis ja kastseotis) ja mõõtmed on standardiseeritud ning antud tabelites. Tüüpilisemad tapiliigid on kujutatud joonisel 2 ja 3.
3.2.1.3. Tappühenduste tugevusarvutus.
Kõigepealt tuleb määrata normaalsel ekspluateerimisel tootele mõjuvate jõudude suurus ja iseloom. Järgnevalt arvutatakse tähtsamate ühenduste ja detailide tugevus materjalide tugevusõpetuse valemite järgi. Kui arvutatud maksimaalsed pinged ei ületa lubatuid, siis arvutatav detail on kõlbulik ekspluatatsiooniks.
Näide 1. Horisontaalne männist prussik on ühendatud jalaga tappseotise abil (joon. 1-9). Määrata tapi mõõtmed a ja l, kui prussile mõjub jõud P = 545 N, prussiku laius b = 40 mm.
Männipuidule on võetud järgmised lubatud pinged: lõikele =0,73 N/mm2 ja muljumisele =1,81 N/mm2
Vastupanu lõikele Pl = a b , millest a = P/ ( b )= 545 / (40 0,73)= 18,720 mm
Vastupanu muljumisele Pm = a l cm, millest l = Pm / (a ) cm = 545 / (20 1,81) 15,1 15 mm
Näide 2. Ümartapp d = 1,2 cm , l = 4 cm. Määrata vastupanu väljatõmbamisele.
Jõud P arvutatakse: P = d l , kus lubatud nihkepinge = 0,73 N/mm2,
seega P = 3,14 12 40 0,73 = 1100 N
Näide 3. Ühendus on kahe ümartapiga (d = 1,2 cm).
Arvutada tapi vastupanu lõikele järgmise valemiga: P = Wn kesk. = d2 / 4 n kesk,
kus n - tappide arv; Wn -tappide pindala; kesk. - lubatud lõikepinge (võetud 4,08 N/mm2) , seega P= 3,14 . 1,22 /4 2 4,08 = 922 N