4. Rahvaluule Eesti külaühiskonnas ja tänapäeval

Suuline kultuuritüüp

Kirjalik kultuuritüüp

Elustiil paikne Liikumine vähene (ei kohta uut, traditsioonide püsivus ja muutumatus) Väärtused seotud ellujäämisega, st looduse heasoovlikkus, põlluharimine põlvest põlve Ajatunnetus tsükliline (profaanne ja sakraalne aeg vahelduvad) Maailmapilt mütoloogiline, jumalate kohaoluga arvestamine. Abstraktseid mõisteid ei tunta Sõltumine viljakusest Vastavad pärimusliigid – viljakusmaagia, ended...

Kristlus ja reformatsioon – kirja levik 20. saj linnastumine, moderniseerumine Orienteeritus minevikule (kroonikad, ajalootunnetus) Tehnoloogilised murrangud Massikultuuri teke Abstraktsed väärtused (õnn) Tähtsale (ainulaadsele) keskendumine (üksiksündmused, mitte protsess) Inimeste paljusus ja rahvaluule kiire levik Suur liikuvus (ülemaailmne, internett) ja kiire elutempo Väiksem kokkupuude vanema põlvkonnaga Uued väärtushinnangud

5. Eesti rahvalaulu kujundisüsteem

Rahvalaul omandatakse kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus ja see meeldib või on pärimusrühma jaoks vajalik.

Rahvalaulu jaotus

Eesti rahvalaulu teaduslik liigituse kohaselt jaotub rahvalaul:

• vana rahvalaul – tunnused algriim (kahe või enama sõna alghäälikute kordus samas värsis), parallelism (värsside seotus mõtte- ja vormitasandil), värsimõõt enamasti 4-jalaline trohheus. Vanema rahvalaulu alaliigid:

• regilaulueelsed vormid – lihtsamad

• regilaulud – tekkis, kui regilauluomane värsimõõt lisandus vanasse rahvalaulu.

Üleminek uuele laulule – siirdevormiline laul, milles puudub kujundiühtsus (värsid erineva silbiarvuga)

• uus rahvalaul – lõppriimiline, värsiridades moodustunud salmid. Sõnaosa ei ole nii viimistletud kujundkeelega, kui regilaulutekst, muusika on vanast laulust mitmekesisem, laululikum ja lähem nüüdisaja muusikale.

• Siirdevormiline – ebajärjekindel vanema ja uuema rahvalaulu stiilielementide kasutus

• lõppriimiline – salmid, värsimõõt, lõppriim

siirdevormiline ja lõppriimiline laul kajastavad lauljate elukeskkonna ja vaimumaailma muutumist. Peegeldavad ajalisi sündmusi, luues täpseid olustikupilte.

Regilaulude liigitus

Lüroeepika: üldiselt mina-vormis jutustus

• müütilise sisuga laulud- maailma loomise laulud

• kosja- ja abieluteemalised laulud

• laulud igapäevasest elust ja tööst

• legendid- piibliteemaline

Lüürika: tegelane kirjendab oma meeleolu, aga sellega ei kaasne süžeed (nutu põhjus teadmata); lauliku sõnal tohutu jõud (~liigutab lauluga kive paigast jne)

• vaba kasutusseosega laulud (laulud laulust ja laulikust; laulud sõjast ja nekrutist jne)-> laulmise kontekst pole seotud mingi konkreetse tegevusega.

• töö- ja tavandilaulud- töölaulud seotud lastega, tavandilaulud pulmade või kalendrititähtpäevadega.

Suulisus ja regilaul regilaulul peavad olema suuliskultuurilised reeglid, mille alusel saadi need laulud pähe õppida. Suulisus ei ole enam rahvaluulele omane tunnus, vaid üks paljudest tehnikatest, mida saab kasutada. Regilaul aga kuulub suulisse kultuuri ega ole olemas kirjalikuna(kui,siis teine elu või autori kirjapanduna). Rahvaluuleteooria sündis regilaulu baasil.

Suulisuse paradigma- traditsiooniline kultuur kui modernse kultuuri vastand 20. sajandi alguses. Rahvaluulet hakati uurima kirjanduse kaudu (kirjutamata kirjandus).

Suulisele kultuurile omane:

• kordamine

• keskendumine protsessile- kiigelaul

• mälu abivahendid- looduses ja keskkonnas olemasolev

Regilaulu poeetika

• korduslaulud

• häälikutasandikordus- algriim(alliteratsioon- kaashäälikute kordus; assonants- täishäälikute kordus) puudutab ainult värsiridu.

• sõnatasandi kordus (anafoor, epifoor, epanastroof jms)-> ei küsi!

• mõttekordus- parallelism-> värsside omavaheline seotus, konkreetsete asjade kaudu antakse üldmõiste. Nt: öö ja päev = ööpäev, isa ja ema = vanemad. Viib regilaulus mõtte lõpuni.

• vormelid: 1) algriimivormelik (must- muld; valge- vahel; Riia- rist)

2) paralleelvormelid (sinine/punane/valge)

• poeetiline sünonüümika: 1) leksikaalse ühtsuse seadus- kui peavärsis on ühtne mõiste, siis peab sarnane mõiste olema ka teises värsis (~linnud; värvid)

2) pisendamisesteetika- ilmnes, et põhimõiste on alati suurem asendusmõistest.

Rahvaluule kui iseseisev loominguvorm- rahvaluule on iseseisev loominguliik, võrreldav keelega (teemad, stereotüübid on nagu grammatikavormid jne; realiseerub ainult individuaalse kõne kaudu; võimaldab väljendada väga paljut.)