11. Rahvaluule uurimise keskused Tartus (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond): ajaloost ja tööst tänapäeval.

Tartu Ülikool – Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool loodi emakeelse ülikooli juurde 1919. Selle ajani oli eesti folkloristika seotud rohkem seltside ja üksikisikute töödega. Esimeseks professoriks Walter Anderson. Seal töötasid samal perioodil ka Eisen ja Loorits. 1947. ühendati rahvaluule õppetool kirjanduskateedriga (nõuk vaate tunnus – folkloristika allutatud kirjandusteadusele). 1993. a õppetool taasiseseisvus ja taastas endise nime.

Eesti kirjandusmuuseum – Esimese suure kogumise organiseeris Hurt, süstemaatiliselt kogusid ka Rosenplänter, Kreutzwald. Siiski, Hurda kogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus. Arhiivraamatukogu rajas O. Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks oluliste allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine.

Eesti Rahvaluule Arhiiv – 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud).

Folkloristika osakond – 1947, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 töörühma: pamömioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi töörühm.

Etnomusikoloogia osakond – asutati 1978, alates 2000. a kannab ta nimetust Eesti kirjandusmuuseumi Instituudi etnoloogia osakond. Ta on eesti ja teiste rahvaste rahvamuusika uurimise ja publitseerimise keskus.

12. Rahvaluule-uurimise allikad: nende kogumise, korraldamise ja väljaandmise põhimõtted.

• allikad – rahvaluuleteadus loob oma allikad ise. Dokumenteerides vastavalt folkloristlikule teooriale ühiskonnas käibiv pärimus.

• Suulised allikad

-välitööd (küsitlus, vestlus, intervjuu, osalusvaatlus jms)

Eestis kaks suuliste allikate kogumisviisi: kogumine vabatahtlike kirjasaatjate abil ja välitööd, kus materjal kogutakse stipendiaatide abil. Välitööd teaduslike ekspeditsioonidena(kõrgaeg 1950.-60.), milles teostatakse

1. frontaalset(koguti kõike),

2. pääste(ettekujutus, et midagi kaob, kui seda ei jõuta koguda),

3. temaatilist kogumist(kogutakse kindla teema kohta)

4. ja koostatakse kogumispäevikuid allikatena, mis tulid käibele enne Esimest maailmasõda (1912+)

materjali talletamisviisid välitöödel

1. meeldejätmine ja hilisem üleskirjutamine (protokollimine),

2. ülesmärkimine kogumise hetkel, salvestamine vaharullidele, magnetofonidele, digisalvestaja abil jne, filmimine,

3. ümberkirjutamine/kopeerimine

Pärast välitöid toimub arhiivis:

1. suulise materjali litereerimine

2. salvestatud/litereeritud materjali korraldamine – kogud

3. registrid

4. abikartoteegid

5. elektroonilised andmebaasid

• Kirjalikud allikad

-arhiivi talletatud materjal:

1) välitöödelt kogutu

2) korrespondentide vastused

3) allikapublikatsioonid

Kirjalikud allikad jagunevad:

1. litereeritud materjalid

2. (arhiivi)allikate tekstipublikatsioonid

3. rahvaluuleaines kroonikates, reisikirjades, kohtuprotokollides jm

• uurimismeetodid

1. Modernistlik-postmodernistlik uurimine - 19. sajand- positivism, loodusteaduste mõju(kõik areneb lihtsamast keerulisemaks – rahvaluule algaste; liigisüsteem , objektiivsuse nõue(Eelduseks objekti olemuslikud tunnused, mis tuleb võimalikult täpselt leida ja kirjeldada) , et saada täpsemaid teadmisi. Selged piirid teaduste vahel, et saada täpseid teadmisi kõigist valdkondadest. Objektiivsuse ja subjektiivsuse vastastikuse mõju arvestamine. 1970ndatel suured teooriad nagu keelepuu jne. Materjalide kogumise osatähtsuse rõhutamine ja suurte arhiivide loomine. Subjektiivsuse osa hinnatakse uurimises ümber. Interpreteerimine ehk tagasiviitamine. Kvalitatiivsed meetodid. Kvantitatiivsed materjalid kui millegi ülelugemised. - 30. aastatel kasutatakse kõike väga palju – palju metafoore jne (~see ainult tundub nii) 1960.-70. see muutub. Kvantitatiivsed meetodid annavad hõlmamise ülevaadet. Kvalitatiivsed meetodid ei tegele tekstihulkadega. Kvantitatiivsus : lähtutakse detailidest ja jõutakse suurte teooriateni. Praktika tugineb varasematele teooriatele. Kvalitatiivne – materjalist lähtuv. Universaalsete probleemide asemel küsimus erilisest, üksikust, konkreetsest. Hoidumine kõikehõlmavatest teooriatest – A. Krikmann töötab suurte teooriate kallal, et tõestada nende mittetoimimist.

2. Tekstikeskne – kontekstikeskne uurimine - Tekstikestkne e filoloogiline, kontekstikeskne e etnoloogiline. Filoloogilise suuna uurimismeetodid: soome ehk geograafiline-ajalooline meetod (vt http://agrikultuur.e-uni.ee). Vt slaid

3. Objektiivne – subjektiivne aspekt - Objektiivne – uurimisobjekt ei tohi lähtuda uurijast. Peab kasutama umbisikulist tegumoodi.