- •1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused).
- •Rahvaluule ehk folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis
- •Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule
- •4. Valgustuslik-romantiline rahvaluulekäsitlus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule
- •5. Rahvaluuleteaduse kujunemine 19. Saj lõpul ja 20. Saj algusel (1870ndad-1919)
- •7. Rahvaluule staatilise ja dünaamilise käsitluse põhimõtted. Mõiste „rahvaluule faasid“
- •Rahvaluuleteaduse põhimõisteid (traditsioon, stereotüüp, tüüp, variant, Andersoni seadus, sünkretism, suulisus)
- •Pärimusrühma osa pärimuse levikul (autori mõiste rahvaluules – anonüümsuse küsimus)
- •Rahvaluule osa tänapäeva kultuuris. Folklorism. Rahvaluule e folkloori kaks elu. Rahvaluule ja selle uurimine kultuuri (keelt, kirjandust, ajalugu jms) uurivate teaduste kontekstis.
- •1. Folkloori „esimene elu”.
- •2. Folkloori „teine elu”
- •11. Rahvaluule uurimise keskused Tartus (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond): ajaloost ja tööst tänapäeval.
- •12. Rahvaluule-uurimise allikad: nende kogumise, korraldamise ja väljaandmise põhimõtted.
- •II Eesti rahvaluule
- •1. Rahvaluule liigitamise põhimõtted (Mõistete „liik“ ja „žanr“ tähendus, rahvaluule liigitamise teoreerilised lähtekohad)
- •Eesti rahvaluuleliikide süsteem ja žanrid koos näidetega
- •Rahvaluule tehnikad: rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana, internetipärimus.
- •Rahvaluule Eesti külaühiskonnas ja tänapäeval
- •5. Eesti rahvalaulu kujundisüsteem
- •6. Regilaulu ajalooline kontekst
- •7. Rahvakalender talupojaelus ja tänapäeval
- •8. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis
- •9. Mängud ja rahvaluuleliikide põimumine
- •10. Pärimuslik ajalugu kui meetod
- •11. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest suhetest
8. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis
usund
...inimeste rühma pärimuslik ja ühelaadne suhtumine üleloomulikku maailma, mis korraldab ja seab inimeste käekäiku. (tekitab inimestes tunde ,et see pole tõsieluline), uurija ei tohiks ajada segi uskumist teadmisega- ühel juhul on tegu kultuuritekstidega.
-sümbolite süsteem
-mis tekitab inimestes tugevaid, hõimavaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone
-formuleerib arusaamu eksistentsi üldise korra kohta
-ümbritseb need arusaamad sellise tegelikkuse auraga, et need mõjuvad elulähedasena
Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest:
Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus – nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas)
Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on „lunastus”, mis „patt”)
Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn). Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev – tulenevad kristlikest pühakutest). Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused – kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalike uskumustega. Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis see rahva sekka ning kohati on keeruline eristada autentset rahvapärast materjali sekundaarsest. 2005. aastal läbi viidud Eurobaromeetri uurimuse kohaselt uskus 16 protsenti eestimaalastest Jumala olemasolu, 54 protsenti uskus «mingisuguse vaimu või elujõu» olemasolu. Tänapäeva rahvausund on suures osas meedia kontrolli all.
9. Mängud ja rahvaluuleliikide põimumine
mängud kui rahvaluule kirjandusliku liigituse dramaatilise ajalaotuse osa.
suurema esteetilismeeleolulise funktsiooniga
suurem seos igapäevaelu kujutamisega
seotud sotsiaalsete suhete kujundamise/kontrollimise jms.- inimestevaheline suhtlemine
mängude liigitus:
laulumängud(Herbert Tampere)
kui iseseisev žanr, kuid sisaldab varasemaid kihte (mängu kui iseseisva žanrieelsed kihid); sisaldavad laulu, liikumist, dialoogi, kostüüme, rekvisiite.(Nt nõiamängulaul) Talupojamaailmas vanemad kui tants- paaristants tuleb alles 19. sajandil. Siis muutub ka mängude maailm.
vanemad laulumängud: regilaul + draamaelemendid: mängu tegevust/sündmusi etendatakse. Tekkinud enne 16. sajandit, oletatavasti 12. sajandi lõpust, laialdasem levik 14. sajandist (Põhjendus: linna.jm kesk-Euroopa mõjudega teema)
uuemad laulumängud: siirdevormilised laulud+tantsulisfiguraalne liikumine, 16.-17. sajand
Vanad mängud (H. Tampere)
teemad: tööd, igapäevaelu, ühiskondlikud suhted. Konflikt: mingi äpardus (tööloomade kadumine või vargus, millegi kadumine)- keegi tuleb midagi mängu ühelt poolelt nõudma- dialoog.
ringmängud: lõppriimilised laulud + näideldakse/tantsitakse paaristantsu, 19. Saj