- •1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused).
- •Rahvaluule ehk folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis
- •Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule
- •4. Valgustuslik-romantiline rahvaluulekäsitlus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule
- •5. Rahvaluuleteaduse kujunemine 19. Saj lõpul ja 20. Saj algusel (1870ndad-1919)
- •7. Rahvaluule staatilise ja dünaamilise käsitluse põhimõtted. Mõiste „rahvaluule faasid“
- •Rahvaluuleteaduse põhimõisteid (traditsioon, stereotüüp, tüüp, variant, Andersoni seadus, sünkretism, suulisus)
- •Pärimusrühma osa pärimuse levikul (autori mõiste rahvaluules – anonüümsuse küsimus)
- •Rahvaluule osa tänapäeva kultuuris. Folklorism. Rahvaluule e folkloori kaks elu. Rahvaluule ja selle uurimine kultuuri (keelt, kirjandust, ajalugu jms) uurivate teaduste kontekstis.
- •1. Folkloori „esimene elu”.
- •2. Folkloori „teine elu”
- •11. Rahvaluule uurimise keskused Tartus (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond): ajaloost ja tööst tänapäeval.
- •12. Rahvaluule-uurimise allikad: nende kogumise, korraldamise ja väljaandmise põhimõtted.
- •II Eesti rahvaluule
- •1. Rahvaluule liigitamise põhimõtted (Mõistete „liik“ ja „žanr“ tähendus, rahvaluule liigitamise teoreerilised lähtekohad)
- •Eesti rahvaluuleliikide süsteem ja žanrid koos näidetega
- •Rahvaluule tehnikad: rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana, internetipärimus.
- •Rahvaluule Eesti külaühiskonnas ja tänapäeval
- •5. Eesti rahvalaulu kujundisüsteem
- •6. Regilaulu ajalooline kontekst
- •7. Rahvakalender talupojaelus ja tänapäeval
- •8. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis
- •9. Mängud ja rahvaluuleliikide põimumine
- •10. Pärimuslik ajalugu kui meetod
- •11. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest suhetest
11. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest suhetest
Rahvajuttude liigituse alus:
aspekt: teabekeskse funktsiooniga ja esteetilise funktsiooniga (jutustusele suunatud lood)
aspekt: on/ei ole seotud usundilise maailmavaatega
liigituse alus: kuidas jutt peegeldab tõsielu: (a la folkloristi abc)
tõsielujutt kui tegelikkus---jutustamine kui tegelikkus >> tõsielusündmuste ja -olukordade fiktsionaalne kujutamine(kunagi kusagil oli, ei põhine kogemusel);
jutustamine kui tegelikkus >>tõsielusündmuste lähedane ehk nn faktilähedane jutustus
liigituse alus: seos usundilise maailmapildiga:
küsimus uskumisest (kes usub: uurija, jutustaja, kuulaja), kuidas küsimused. Kuulaja veenmine, oma kogemuste vahendamine ja teatud viisil seletamine(tuuakse näiteid analoogilistest juhtumitest, mis on varem aset leidnud), usundilise maailmapildi üle arutlemine(kahtlemine, naeruvääristamine vms)
tavaliselt on faktil põhinevad vormid vestluslikud žanrid. Juttude tuum on tavaliselt moraalis, mitte detailides. st. Ei tuleks kahelda, kas kõik täpselt nii oli või kuidas loogika mõne faktiga vastuolus on. Reeglid on enam-vähem taolised, et riiki võib petta, aga mitte oma inimest, sest viimane on nö kaaskannataja.
Esteetilise funktsiooniga jutud |
Teabefunktsiooniga jutud |
Ajaviide |
Suhtlemise osa- seos tõsielu sündmuse v olukorraga |
Idee: õiglus võidab, lähtudes jutustaja eestikast |
Idee: pärimusrühma eetiliste normide tutvustamine ja kinnitamine |
Viimistletud struktuuri ja vormelliku (kujundliku) keelega tekst. Kirjeldavad seda, milline maailm võiks olla. |
Lõdva struktuuriga, spontaanne kõne |
Rahvajutuliigid
muinasjutt – muistend- Märchen , Sagen
naljand – pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<<O. Loorits liigitas esialgu nii. Need olid kohalikele karakteritele üles ehitatud. Sai aluseks naljandile. Pajatus loodud 50ndatel, see on konkreetsem kui naljand. Pajatused on sageli humoorikad lood(?)
anekdoot - argijutud(kogemus-ja elamuslood)
tänapäeva muistend (linnalood)- elulood
Termin: contemporary legends
kui modernne on kaasaegne/tänapäeva muistend?
Folkloristide väide: tekstianalüüs näitab, et kaasaegsete teemade taga on traditsi
(vaata slaide!!)
modernses ühiskonnas tulid esile linnalood, postmodernses ühiskonnas tulid aga esile elulood. (?) nende vastu tõusis huvi just postmodernses ühiskonnas. Samas nende jutustamine pole väga postmodernistlik. Kogemuste jagamine on inimeste jaoks tähtsam kui nn fantaasiajuttudest kõnelemine. Võrdles linnalugusid ja elulugusid:
Linnalood |
Elulood |
|
|