3. Rahvaluule tehnikad: rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana, internetipärimus.

rahvaluule tehnikad: suuline ja kirjalik

• suuline ja kirjalik kultuur

• rahvaluule on traditsiooniline, kollektiivne, anonüümne suuline vaimne kunstilooming vs rahvaluule kirjalikud vormid

• suulisuse teooriad: rahvaluule suuliskirjalike vormide uurimised

suulist kultuuri iseloomustab:

• keskendumine protsessile, korduvale nähtusele ja mitte sündmusele või tulemusele

• vajadus korduvaks taasesituseks

• mälu abivahendid on nii looduslikud (tuttavad lõhnad jne) kui ka inimese loodud sümbolid

• toimingutes osalemise kaudu talletatakse mällu toiming ja selle kaudu ka see, mida toimetatakse.

• Iseloomulik on kaemuslikkus(pildikeel)- nt kui vanemad naised märkavad, et noorem on rasedaks jäänud, seotakse talle ette põll. St, et ta ei pea enam mõisatööle minema.

kirjalikku kultuuri iseloomustab:

• keskendumine ainulaadsetele sündmustele: mis on erandlik, toimub esimest korda jms

• huvi põhjus-tagajärg seoste vastu, tulemuse vastu; tsükliline ajatunnetus; lineaarsus

• terava tähelepanu alla AEG kui sündmuste järgnevus ja mitte protsess

informatsiooni talletamine jne on suulises ja kirjalikus kultuuris erinev: mälu võime midagi talletada vs info realiseerimine kultuurilises mõttes(mälu realiseerub suhtlemises).

Episoodiline mälu- aistingud

üleminek suuliselt kultuurilt kirjalikule on sujuv: 19. sajandi lõpuks ei tahtnud abielunaised enam tanu kanda.

Suuline ja kirjakultuur

Orienteeritud tulevikku(ennustused ja ended)	Orienteeritud minevikku – põhjus-tagajärg seosed, kroonikad, ajaloohuvi
Inimene suhtleb endast väljapoole jäävate olevustega	Inimene otsustab ise, arvestades põhjus-tagajärg seoseid
Hinnatud on ettekuulutuste tõlgendaja(nõid, arst, preester vms)
Aeg-ruum nähtavaks kaemuslikult- sümbol meenutab mõtet	Sümbolid lihtsustuvad ja nad tähistavad mõtet
Vajadus oluliste asjade taasesituse järele (rituaalid)	Vajadus tähtsate asjade üleskirjutamise järele
Keskendub protsessile, mitte sündmustele kui üksikjuhtumitele	Keskendub olulisele (ainulaadsele)
Mälu abivahendid on kaemuslikud, inimeste loodud kui looduslikud – pühapaigad, kalender, toimingud, esemed, laulud	Mälu abivahendiks on kiri ja selle arengud (trükikunst)

Suuline ja kirjalik

• rahvaluule on traditsiooniline, kollektiivne, anonüümne suuline vaimne kunstilooming

- legend (kui kirjaliku algupära tekst)

• rahvaluule kirjalikud vormid

-ahelkirjad, õnneketid jms (1930. aastail, Walter Anderson)

-salmialbumid (Eda Kalmre)

-elulood (1990ndail)

• rahvaluule Internetis

Filmidest, raamatutest jne võetud tsitaadid muutuvad rahvaluuleks, kui neid kasutatakse muus kontekstis.

KOKKUVÕTE:

suuline, kirjalik vm vorm on ainult tehnika, suulisus ei ole rahvaluule olemuslik tunnus

kirjalike vormide kopeerimistehnika-> taotlus tugevamini esitleda pärimusrühma (keskendumine kasutajaskonnale ja mitte autorile)

suulisuse ja kirjalikkuse uurimine

Vormeliteooria (oral-formulaic theory)-- (Milman Parry, Albert b. Lord, John Miles Foley) uuendas Eesti rahvaluule uurimist 90ndatel.

• Laul komponeeritakse igal esitlusel uuesti- laulik ei mäleta laule, aga oskab neid luua, kui on teada üldisem teema ja detailid.

• esitaja (looja) kasutab laulu loomisvahenditena vormeleid- meetriliselt ja kõlaliselt samasugused struktuuriüksused, millest laulja saab luua teose. Uut vormelit on raskem luua kui uut laulu.

Suuline ajalugu (oral history)- inimestel lasti jutustada, kuidas nad on teatud ajaloosündmused läbi elanud.