II Eesti rahvaluule

1. Rahvaluule liigitamise põhimõtted (Mõistete „liik“ ja „žanr“ tähendus, rahvaluule liigitamise teoreerilised lähtekohad)

pärimustekstide liigituse alused:

• liik kui teaduslik kontseptsioon- nähtustele on omased tunnused, mille põhjal nad üksteisest erinevad.

• liik kui püsiv vorm- vorm sama, täidetakse uue sisuga.

• liik kui muutuv vorm

• liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis – sõnavara, tegelastüübid, sümbolid

Rahvaluule kirjanduslikud liigid

Lüüriline	Eepiline	Dramaatiline
Lüüriline laul: sh mängulaulud lüroeepika: sh mängulaulud.	Rahvajutud	Tavand: kalendrikombestik mängud. Rahvadraama eeldab esitaja ja rahvavahelise piiri olemasolu. Seos teatriga. Ruth Mirov arvab, et seos rahva ja esitaja vahel on olemas.

Dramaatilised rahvaluuleliigid

1. tavand:

• enam seotud kommete tsükliga

• seotud andide kogumisega

• seotud ühiskonna ja looduse mõjutamisega

• maagilisuse osakaal suurem

2. mängud

• suurema esteetilismeeleolulise funktsiooniga

• suurem seos igapäevaelu kujutamisega

• seotud sotsiaalsete suhete kujundamise/kontrollimise jms.- inimestevaheline suhtlemine

dramaatilisele iseloomulik

• sündmuste etendamine tegevuse, sõnalise ja/või muusikalise dialoogi abil

• kindel tegevus ja tegelased (stsenaarium)

kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus toimub / kus ja millal mängitakse

Folkloorižanr – suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest.

Eesti folkloori põhižanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud:

• Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul

• Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk

• Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu)

• Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd

• Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused)

2. Eesti rahvaluuleliikide süsteem ja žanrid koos näidetega

Eesti rahvaluule liigid on:

• Rahvalaulud

• Rahvajutud

• Lühi-vormid

• Usund/kombestik

Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla – nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad žanrid. Esineda võib ka allžanreid, nt muinasjutu allžanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne.

Rahvajutu liigid:

• muinasjutt – muistend- Märchen , Sagen

• naljand – pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<<O. Loorits liigitas esialgu nii. Need olid kohalikele karakteritele üles ehitatud. Sai aluseks naljandile. Pajatus loodud 50ndatel, see on konkreetsem kui naljand. Pajatused on sageli humoorikad lood(?)

• anekdoot - argijutud(kogemus-ja elamuslood)

• tänapäeva muistend (linnalood)- elulood