3. Isiksuse struktuur.

Isiksuse struktuur - isiksuse omaduste, rollide ja positsioonide kogum

Isiksuse struktuur psüühiliste omaduste järgi :

1.Suundus

1.1.vajadused

1.2.huvid

1.3.veendumused

1.4.ideed

1.5.hoiakud

2.Temperament

3.Iseloom

4.Võimed

3.1.Suundus. Väärtused ja hoiakud .Vajadused.

J.B.Rotter (1954.a.)-.kontrollkeskme teooria.

Võttis kasutusele mõisted

• Seesmine kontrollkese (internaalsus)

• Väline kontrollkese (eksternaalsus)

Sel puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub

• Oma võimetesse

• Eesmärkide saavutamisse

• Saatuse ettemääratusse või juhusesse

1. Seesmise kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu sõltuvaks eelkõige iseendast.

2. Välise kontrollkeskmega inimesed arvavad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest.

Kumb parem? Sõltuvalt olukorrast.

Kuidas ennustada inimese käitumist? Üheks võimaluseks on tema tõekspidamiste analüüsimine.

Tõekspidamised- peamised arusaamad sellest, kuidas maailm funktsioneerub. Siia kuuluvad arusaamad ajast, ruumist, inimloomusest, aktiivsusest Tõekspidamiste olemasolu ei too kaasa kohustust vastavalt neile käituda..

Väärtused – tõekspidamised, mida inimene tahab järgida ning tunneb kohustust oma käitumist nendega kooskõlla viia. Oma väärtuste kohaselt käitumine võimaldab inimesel iseendast lugu pidada.

Väärtused on tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevust. On kui käitumise standardid, mille järgi hinnatakse oma ja teiste tegevust.

Eristatakse 2 tüüpi väärtusi:

1. Põhiväärtused - ehk soovitud seisundid. Need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul . Nad on nagu oodatavaks lõpptulemuseks ning seepärast võib neid nimetada ka lõppväärtusteks.

2.Tugiväärtused – näitavad, kuidas põhiväärtusteni jõuda- edasipüüdlikkus, julgus, ausus, abivalmidus, viisakus, enesekontroll, korralikus jne.

Väärtusi ei saa õpetada, need omandatakse.

Hoiakud.

Väärtuste ja tõekspidamiste mõju käitumisele vahendavad hoiakud.

Hoiak- püsiv valmisolek teatud reageeringuks või hinnanguks. Hoiak seisneb selles, et suurendatakse ühtede käitumisvariantide arvu teiste kahjuks.

Vajadused.

Vajadus- organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi. Vajadus on puudus kellegi või millegi järele.

Üheks tuntumaks vajaduste teooriaks on 1943.a. A.S.Maslow “vajaduste püramiid”. Maslow postuleeris 5, üksteise suhtes hierarhiliselt paikneva põhivajaduse olemasolu.

Füsioloogilised põhivajadused– avalduvad tarbes hingata, magada, süüa, juua. Leidis, et kui inimese kõigi vajaduste rahuldamine on raskendatud, siis esmalt püütakse siiski esmaste vajaduste rahuldamisega toime tulla.

Turvavajadused- vajadus tunda end turvaliselt ja kindlalt, vältida traumasid, hoolitseda järglaste eest ning leida tuleviku garantiisid.

Kuuluvusvajadused- tarbed teistega koos tegutseda, kuuluda kellegi hulka, armastada ja olla armastatud

Tunnustusvajadused- tarbed tegutseda tulemusrikkalt ning saada sotsiaalset tunnustust,

Eneseteostuse vajadus- vajadus enese arendamiseks, luua uusi väärtusi, uurida ja saada aru ümbritsevast maailmast.