1 .Emotsionaalsed seisundid:

1. meeleolu- pikemat või lühemat aega kestev emotsionaalne seisund. Annab pikema aja jooksul mõju teistele psüühilistele protsessidele.

2. afekt – lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna.

3. kirg -sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks

4. stress – emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis-ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn.üldine kohanemissündroom.

5. frustratsioon- psüüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.

6. ärevus- iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne.

2. Kõrgemad tundmused:

1.kõlbelised

2.intellektuaalsed

3.esteetilised

SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA.

Mõiste ja asend psühholoogiateaduses. Struktuur.

SP-psühholoogiaharu, mis uurib viise, kuidas

• rühmad mõjutavad üksikisiku käitumist (s.h. tundeid, hoiakuid, väärtushinnanguid)

• inimesed mõjutavad üksteist nii individuaalselt kui ka rühmas

• rühmad mõjutavad üksteist

SOTSIALISEERUMINE

Protsess, mille vahendusel õpitakse hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimesele, kes on ühiskonna täieõiguslikud ja aktiivsed liikmed. Sotsialiseerumise käigus õpitu internaliseerub- põimub personaalsesse identiteeti või "mina"sse sellisel määral, et muutub isiksuse osaks.

Sotsiaaalne kompetentsus- oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis.

Sotsiaalselt kompetentsed on võimelised mõistma ja ette aimama, mida neilt oodatakse ning kuidas nad peaksid toimima, et nende käitumine vastaks teiste ootustele. Sotsiaalne kompetentsus on võime suhelda teiste inimestega kasulikult, abivalmilt ja toetavalt, ilma et see ohustaks isiksuse iseseisvust või enesemääratlust.

Emotsionaalne intelligentsus.

3. Isiksusesisesed protsessid.

Hoiak- õpitud kalduvus reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldaval või mittepooldaval moel.

Hoiak koosneb 3 komponendist:

1. Tunnetuslik – sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta N.suitsetamine põhjustab kopsuvähki

2. Emotsionaalne – tunded, suhtumised ja meeleolud, mis antud nähtusega seotud N. Kui palju suitsetan, ilmselt saan kopsuvähi

3. Käitumuslik – sisaldab hoiakuga seonduvad käitumisviisid, võimed ja soov neid järgida. N.Tahan suitsetada, sest see hõlbustab mul teistega suhtlemist.

Kognitiivne dissonants- olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene teab mingi asja kohta vastukäivat teavet või tunneb vastukäivaid tundeid.Selle pakkus välja 1957 Leon Festinger. Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada. Selleks muudetakse hoiaku mõnd komponenti nii, et saavutataks nendevaheline tasakaal.

4. Isikutevahelised protsessid

Suhtlemine- protsess, mis koosneb:

1. Suhtlemispartneri tajumine- teise inimese tunnetamine, mõistmine ja hindamine.

Isikutaju.

Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju.

Kausaalne atributsioon-teisele inimesele motiivide ja käitumise põhjuste omistamine:

1. Tajuetalonide kasutamine: teise inimese tõlgendamine tüüpskeemide alusel. Tajuja jagab inimesed tüüpidesse kuuluvaiks (stereotüüpideks). Enamkasutatavaiks tunnusteks on vanus, rahvus, amet või tegevusala.

2. Loogiline järeldamine : inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava teabe alusel.

3. Analoogiate kasutamine : teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga.

4. Empaatia :Teiste inimeste tundemaailma sisseelamine. Eelnevad 3 toimivad valdavalt ratsionaalsel viisil. Empaatia on kaasaelamine tundemaailma kaudu.

5. Halo-efekt :esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. Võib olla positiivne või negatiivne.

SUHTLUSPARTNERI TAJUMINE.

1. Äratundmine– jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid (N.näoväljendused, liigutused, kehaehitus, riietus. Esmamulje loomisel on olulised füüsiline välimus ning välimuse kujundatud külg.

2. Üldmulje loomine : hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Hinnatakse meeldivaks-ebameeldivaks, sõbralikuks-ebasõbralikuks jne. Sellel etapil märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel. Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi).

3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine –tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest.

4. Omavaheliste suhete prognoos :püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted. Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil:

• Domineerimine-allumine

• Sõbralikkus-vaenulikkus