- •Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia
- •Programm
- •Isiksuse psühholoogia
- •Sotsiaalpsühholoogia
- •Isiksuse psühholoogia.
- •Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad:
- •Inimene---indiviid---individuaalsus---isiksus
- •1.Tuntud/teadaoleva
- •Teistele
- •Isiksusepsühholoogia paradigmad
- •2. Isiksuseteooriad.
- •1. Mina (ego)-
- •2. Unenägude analüüs
- •3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria.
- •Miks on freud nii populaarne?
- •3. Seksuaalsus.
- •1. Teadvus
- •2. Isiklik alateadvus
- •2.2.Käitumuslikud ja õppimisteooriad.
- •2.2. Õppimisel põhinevad isiksuseteooriad.
- •Isiksuse sotsiaalse õppimise teooriad.
- •Vajaduste hierarhia:
- •Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus.
- •3. Isiksuse struktuur.
- •3.Iseloom
- •3.1.Suundus. Väärtused ja hoiakud .Vajadused.
- •Vajadused.
- •3.2. Temperament
- •Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses:
- •I.Pavlovi neuroloogiline teooria.
- •3.3. Iseloom.
- •Suundus Temperament Võimed
- •I siksuse struktuur
- •4. Võimed
- •Kas päritavad?
- •Võimete liigitamine:
- •V õimed
- •VõImed võimed võimed
- •2. Intelligentsuse kahefaktoriteooria.
- •3. Intelligentsuse mitmefaktoriteooria:
- •Intelligentsuse mõõtmine.
- •Vaimne vanus
- •Iq teste jagatakse:
- •Intelligentsus ja loovus.
- •Intelligentsus
- •Võime oma vaadete ja kooli
- •V Ebaedu võetakse kui Rahulolu eluga
- •Võimed ja sugudevahelised erinevused
- •Võimete variatiivsus.
- •5. Motivatsioon ja emotsioonid
- •4. Aktivatsiooniteooriad.
- •1 .Emotsionaalsed seisundid:
- •2. Kõrgemad tundmused:
- •3. Isiksusesisesed protsessid.
- •4. Isikutevahelised protsessid
- •Isikutaju.
- •Erisused isikutajus
- •5. Grupisisesed protserssid
- •6. Üksikisik ja grupp.
- •1.Sotsiomaatriks
- •2. Sotsiogramm
- •3 Indeksid.
Erisused isikutajus
Kujunevad 2 allikast lähtuvalt:
1. Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid)
Näiteks:
Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud
Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena
Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi
2. Tajujast (subjektiivsed tegurid).
Näiteks:
vanusega suureneb tajutavate omaduste hulk, ümberhindamine ja üldistuse aste
naised märkavad teise inimese välimuses rohkem detaile kui mehed
paljude stereotüüpide olemasolu võib segada tajumist
2. Teabevahetus- e. kommunikatsioon- info edastamine ja vastuvõtmine, mille käigus vahendatakse tähendust omavaid märke.
3. Mõjutamine- inimesed astuvad üksteisega suhetesse, mille tulemusena kujuneb vastastikune mõju e. interaktsioon. Eristatakse 3 peamist mõjutamise viisi:
Veenmine- loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub
Sisendamine – tõestamata mõjutamine
Sundimine- inimene pannakse toimima oma tõekspidamiste vastaselt
SUHTLEMISTEHNIKA
Suhtlemistehnika seisneb suhtlemisvahendite valdamises, nende kasutamises ja tõlgitsemises. Eristatakse:
1. Verbaalsed e. helilised suhtlemisvahendid
1.1. loomulik keel- jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes
1.2. paralingvistilised – intonatsioon ja mitmesugused häälitsused nagu nutt, naer, köha, ohkamine
2. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid- info saatja seisukohalt motoorsed ning vastuvõtja seisukohalt visuaalsed suhtlemisvahendid
Silmad
Näoväljendused
Pealiigutused
Kehaliigutused ja poos
Prokseemika (ruumi kasutamine)
E.Hall võttis 60.-ndate alguses kasutusele termini “prokseemika” (sõnast proximity - tähendus i.k.). Prokseemika on teadus inimese ruumilisest käitumisest. Inimesi ümbritseb ruumivöönd ehk ruumimull, mida nad peavad oma isiklikuks territooriumiks. Ruumimulli suurus ja kuju sõltub psühholoogilistest tingimustest. Inimesed ei saa omada identseid ruumimulle.
RUUMIVÖÖNDID. Edward Hall on vaatluste põhjal väitnud, et lääne kultuuris on 4 põhilist suhtlusdistantsi:
1. Intiimne vöönd (15 - 46 cm). Lubatud pidev füüsiline kontakt (füüsiline kontakt teebki selle distantsi intiimseks). Siin toimub seksuaalne suhtlemine, imikute eest hoolitsemine. Rääkimine taandatud ebamäärastele häälitsustele ja mõminale. Eelpool kirjeldatut nim. lähedaseks intiimseks distantsiks - inimeste vahe suhtlemisel on väiksem - kuni 15 cm. Kaugem intiimne vöönd 15 - 45 cm. Sel juhul on kontakti vähem, ent käsi saab ikkagi kergesti puudutada. Räägitakse sosinal, sensoorsed impressioonid on tugevad. Kui võõrad juhtuvad intiimvööndisse, näiteks ühistranspordis, siis tavaliselt reageerivad nad nii, et püüavad vältida silmsidet, muutuvad peaaegu liikumatuteks. Intiimne vöönd on tähtsaim, sest just seda kaitseb inimene nii, nagu oleks see tema isiklik punkt. Vööndisse lubatakse tungida ainult neil, kes on temaga emotsionaalses seoses.
2. Isiklik vöönd (46 -120 cm). Inimeste käitumine piduõhtutel, lõunasöökidel, ametlikel vastuvõttudel. Räägitakse mõõdukal häälel asjadest, mis on inimesele meeldivad ja millest on mugav rääkida
3. Sotsiaalne vöönd (1,2 - 3,6 m). Vahemaa, mis lahutab kõrvaliste inimestega suheldes (postiljon, töökaaslane). Kasutusel mitte isiklikke asju ajades.
4. Avalik ehk ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m). Käitumine nii avaras vööndis on küllaltki formaalne. Sõnad, laused on hoolikalt valitud, konkreetselt esitatud. Kui suhtlejate vahe on juba üle kaheksa meetri, siis hääl muutub kõvemaks, zestid energilisemaks. Selle vööndi igapäevased kasutajad on poliitikud ja näitlejad.
RUUMIVÖÖNDITE PRAKTILINE KASUTAMINE
Rahvarohke üritused, situatsioonid (kino, kontsert jne.) tingivad paratamatult tungimise üksteise intiimsetesse vöönditesse. Lääne inimeste suhtumine sellisesse olukorda funktsioneerib kirjutamata reeglite alusel:
Üksteisele otsa ei ole soovitav vaadata
Mida kitsam on, seda kammitsetumad olgu teie liigutused.
Emotsioonid, tunded on keelatud - nägu peab olema tundetu.
Kellegagi, isegi tuttavaga pole lubatud vestelda.
Kui teil on käes ajaleht või raamat, siis peate sellesse süüvima.
Liftis tuleb vaadata vaid korrustenuppe.
ERINEVUSED KULTUURIDE VAHEL
Nagu teistelgi loomadel, sõltub inimese keha ümbritsev õhuruum elanike arvust tema elukohas. Isikliku ruumivööndi mõõdud on tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust omapärast. Mida põhja poole (geograafiliselt), seda suurem on distants. Põhja-ameeriklased hämmastuvad, nähes Ladina- Ameerika ja Vahemere- äärsete maade mehi üksteisele lähenemas ja puudutamas. Adutakse homoseksualismi. Araablaste distantsi tsoonid on hulga kitsamad ameeriklaste omadest. Araablastel on kombeks rääkida kõvema häälega, seista üksteisele väga lähedal, hoida peaaegu pidevat silmkontakti.