Inimene---indiviid---individuaalsus---isiksus

Inimene – a) bioloogiline olend Homo sapiens

b) ühiskondlik olend

Indiviid – üksikisik, üks inimene

Individuaalsus – inimese omapära

Isiksuse definitsioon – teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab

• Mina-teadvus

• Käitumise suhteline püsivus

• Suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid ühiskonnaga

ISIKSUS- kõigi inimest iseloomustavate omaduste summa ja isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Inimene, kellel on teadvus, eneseteadvus ja sotsiaalne roll.

Eneseteadvus- selline tunnetus, kus indiviid on peegeldav subjekt ja peegeldav objekt. Eneseteadvus algab mina-teadvuse ja sina-teadvuse omandamisega, s.t. saadakse aru, et ümbritsevas keskkonnas on veel minutaolisi objekte.

Eneseteadvus sisaldab 3 momenti:

• Tunnetuslik element ( kujutlus enda olemisest)

• Emotsionaalne element (enesearmastus)

• Tundmus-ja tahteelement (enesehinnang)

Enesehinnang tekib enda võrdlemisel teistega. Võib olla:

• Madal

• Normaalne ja veidi kõrgem

• Kõrge

Mina-pilt – kujutlus iseendast ja enesest teadlikuks olemine. Sisaldab järgmisi aspekte:

• Kuidas inimene tajub end

• Mida inimene mõtleb endast

• Kuidas ta end hindab

• Kuidas ta püüab oma väärtust tõsta või kaitsta teiste arvamuste eest

MINA-pildi kujunemise teooriate näiteid:

W.James- mina-pildi teooria.

1. materiaalne mina- keha ja omand

2. sotsiaalne mina- mida teised mõtlevad minust

3. vaimne mina- psüühilised võimed, kalduvused

Ch.Cooley- peegel-mina teooria.

Inimene tunnetab ennast kui peegeldust teistelt inimestelt. Lähtub mõttest, et inimene on see, mida teised temast arvavad. Toob välja 3 komponeneti:

1. Kujutlus sellest, millisena teistele isikutele näin

2. kujutlus hinnangust, mida teine sellele annab

3. Mina oma pärane tunne. N.uhkus või alandus

G.Mead- interaktsionalistlik mina-pildi teooria.

• Mina-pilt kujuneb välja vastastikuse suhtlemise alusel.

• Inimese eneseteadvus peegeldab kõigepealt teatud rollide süsteemi.

• Eneseteadvus on sotsiaalse mõjutuse tulemus, kuna indiviid harjub ennast vaatlema kui objekti. Määrav pole üksikute inimeste arvamus, vaid mingi “üldistatud teine” s.o. sotsiaalse rühma kollektiivne hoiak.

JOseph Lufth ja HARry Ingham – JOHAR´I aken- mudel, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Mudel saadi 2 teguri:

1.Tuntud/teadaoleva

ja 2.tundmatu/mitteteadaoleva

varieerimisel.

J OHARI AKEN

E NDALE

Tuntud Tundmatu

Teistele

Tuntud AVATUD ALA PIME ALA

(iseendale ja teistele (ümberolijaile teada,

teada) iseendale mitte)

Tundmatu VARJATUD ALA TUNDMATU ALA

(iseendale teada aga (tundmatu nii ise-

teiste eest varjatud) endale kui teistele)

Isiksusepsühholoogia paradigmad

1. PSÜHHOANALÜÜTILINE paradigma

2. ISIKSUSJOONTE paradigma

3. BIHEIVIORISTLIK paradigma

4. HUMANISTLIK paradigma

5. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE paradigma

6. BIOLOOGILINE paradigma

7. EVOLUTSIOONILINE paradigma

Kaasajal 2 paradigmadest kõrgemal üldistusastmel olevat uurimisprogrammi:

1. BIOLOOGILINE uurimisprogramm

2..KESKKONDLIK uurimisprogramm

Erinevalt loodusteadustest, kus valitseva paradigma vahetab välja teine, revolutsiooniline paradigma, eksisteerivad nad rahumeelselt koos.

Viimasel kümnendil hakanud paradigmad vähehaaval kaduma, asendudes probleemikeskse teaduskorraldusega