2.2.Käitumuslikud ja õppimisteooriad.

Tunnuste (joonte) teooriad.

Isiksuse jooned on isiksust iseloomustavad püsivad jooned, mille poolest inimesed üksteisest erinevad.

Gordon Allport - oletas , et on olemas 3 põhikategooriat:

1. Kardinaalne isiksuse joon-üksikomadus, mis juhib suuremat osa isiksuse aktiivsusest. Enamusel inimestel pole aga välja arendatud mitte kõikehõlmavad kardinaalsed jooned, vaid teatud kogus tsentraalseid (keskseid) jooni, mis moodustavad isiksuse tuuma.

2. Tsentraalsed (kesksed) jooned.- umbes 5-10. Näiteks ausus ja sotsiaalsus.

3. Sekundaarsed (teisesed) jooned.- mõjutavad käitumist harvemini ettetulevates situatsioonides.

Postuleeris erinevalt kaasaegsetest esimesena, et inimese intelligentsus põhiosas kaasasündinud

Tema arvates kaasaja kallid psühhoteraapiameetodid ei avalda ravialusele mingit toimet

Hans Eysenck.

Kasutas samuti faktoranalüüsi, kuid tuli Catelliga võrreldes seisukohale , et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte terminites. Nendeks on introversioon-ekstraversioon ja neurotism-stabiilsus.

Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis Eysenck seletab rohkem lahti:

1. Ekstraversioon- seltsivus, impulsiivsus, entusiasm, muretus, enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov, optimism

2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus, endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev enesekontroll

Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses

Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem:

•Stiimulitele vähem vastuvõtlikud

•Vajavad tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid

•Tüdivad stiimuleist kiiremini

•Otsivad elus enam vaheldust ja seiklusi

Raymond Catell.

16-faktorilise küsimustik

Kokkuvõte.

Hinnang isiksuse joonte teooriale:

• Voorused- annavad selge, sirgjoonelise selgituse inimese käitumise järjekindlusele ning samuti lubavad isiksuse jooned üht isikut teisega võrrelda.

• Puudused:-ei selgita, millised jooned on fundamentaalsed ja tihti jõuavad ses osa erinevatele tulemustele. Annab lihtsalt kirjeldavaid silte.

Joonte päritavus? Enam kui pool isiksuse joonte muutlikkusest tuleneb pärilikkusest.

2.2. Õppimisel põhinevad isiksuseteooriad.

B.F.Skinner. Isiksus on õpitud käitumismudelite kogum.

Operantne tingimine

. Toetus I.Pavlovi ja J.Watsoni õpetusele.

• Keskkonnaga kohanedes kogeb indiviid erinevaid stiimuleid

• Osa neist kinnistava ehk tulevikus sama käitumisviisi taasloova toimega

• Kui mingi stiimul suurendab teatud toimingu (operandi) taastekke tõenäosust, hakkab inimene seda toimingut (operanti) kordama

• Kui meid mingi valitud käitumisviisi eest tasustatakse, kujuneb valmidus seda tegu korrata

• Säärane tingimine tõhusam kui karistamine või tunnustamata jätmine

Isiksuse sotsiaalse õppimise teooriad.

A.Bandura- mudelõppimine. See on teiste käitumise vaatlemine ja sellest õppimine. Nähes agressiivse käitumise mudelit, kopeerivad lapsed sellist käitumist ise, kui neile tundub, et selle tulemus oli positiivne. Aga kui agressiivne käitumine näib olevat mittetulemuslik või negatiivsete tagajärgedega, käituvad lapsed agressiivselt väiksema tõenäosusega. Isiksus areneb teiste käitumise korduva vaatluse kaudu.

Hinnag õppimisteooriatele.

Muudavad isiksuse mõiste mõttetuks

• Käitumise redutseerimine stiimulite ja reaktsioonide seeriateks, mõtete ja tundmuste välistamine isiksuse vallast jätab biheivioristid praktiseerima ebaadekvaatse vormiga teadusse

• Seda kriitikat on pehmendanud sotsiaalse õppimisteooria teke, mis selgesti arvestab kognitiivsete protsesside osa isiksuses

• Ühine see, et nad jagavad vaadet inimkäitumisele kui deterministlikule (põhjuslikkust omavale) nähtusele: inimese käitumine vormitud põhiliselt isiksuse kontrolli alt väljas olevate jõudude poolt.

• Teisest küljest on õppimisteooriad aidanud muuta isiksuse uurimist objektiivseks, fokuseerides tähelepanu inimeste käitumise ia nende elukeskkonna vaadeldavatel omadustel.

2.3. HUMANISTLIKUD ISIKSUSETEOORIAD:

Väidavad, et selle asemel, et näha inimesi kui

• alateadvuse ja nähtamatute jõudude poolt juhitud (psühhoanalüüs)

või

• kui püsivate joonte kogumeid (isiksusjoonte teooria)

või

• kui olukorrast sõltuvaid kinnitusi ja karistusi (õppimisteooriad),

tuleks rõhutada inimeste põhilist headust ja nende tendntsi areneda kõrgemate funktsioneerimistasandite suunas. Isiksuse tuuma moodustab teadlik, isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda vastavalt inimese unikaalsetele loomingulistele impulssidele.

C.Rogers (1902-1987). Üheks teiste väärtuste omaksvõtu tulemuseks on teatud mittekokkulangevus isiklike kogemuste ja isikliku mina-kontseptsiooni e. mina-mulje vahel. Kui erinevus on väiksem, on ka tagajärjed väiksemad. Kui aga erinevus on suur, viib see sagedasele ärevusele, psühholoogilisele häirele igapäevases funktsioneerimises.. Vastuolu ületamise ühe võimaliku variandina pakub tingimatult positiivse vaate vastvõtmist teistelt- sõbralt, elukaaskaselt, psühhoterapeudilt.

A.Maslow. (1907-1970) Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku.

Vaadete kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, Jaspers, Sartre):

–Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne

–Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust

–Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas

–Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida

–Elu on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme

–Elu põhiküsimus- kas suudetakse elu juhuslikkusega ja määramatusega näotsi olles elada ehtsat ja siirast elu