Intelligentsus ja loovus.

M.Wallach ja N.Kogan uurisid 4 õpilasgruppi.

1. Kõrge intelligents ja loovus

2. Kõrge intelligents ja madal loovus

3. Madal intelligents ja kõrge loovus

4. Madal intelligents ja madal loovus

1. Kõrge intelligentsus ja loovus- oskavad muuta oma võimeid ja kontrollida käitumist ning on vabad tegevuste valikul. Kohanevad kiiresti sotsiaalse keskkonna nõuetega, säilitades seejuures oma arvamuse. Algatusvõimelised ja tunnevad huvi kõige uue vastu.

2. Kõrge intelligents ja madal loovus- soovivad olla edukad. Edust olulisem on ebaedu vältimine. Kinnised ning distantseerunud kaaslastest, mistõttu kannatavad teiste hinnangute puuduse all.

3. Madal intelligentsus ja kõrge loovus- koolis kõige õnnetumad., sest neil esineb pidev konflikt kooliga. Maailmatunnetus vastandub koolinõuetaga. Tunnetavad hästi oma intellekti puudujääke ja see tekitab alaväärsust, hirmu kaaslaste negatiivsete hinnangute ees ja usu kadumist oma võimetesse. Hästi tunnevad end koolivälises tegevuses, kus saavd avaldada oma loovust.

4. Madal intelligentsus ja loovus- kohanevad kõige paremini koolieluga ja on oma rolliga klassis rahul. Adekvaatne enesehinnag oma võimete suhtes. Intellekti puudujääke püüavad kompenseerida laialdaste sootsiaalsete kontaktide loomisega.

Intelligentsus

KÕRGE MADAL

K Usk oma võimetesse Eneseaustus madal

Tugev enesekontroll Usk oma võimetesse puudub

Hea kohanemisvõime Kartus saada negat. hinnanguid

L Hea keskendumis Alatine konflikt

Võime oma vaadete ja kooli

O Huvi kõige uue vastu nõudmiste vahel

O

M Soov olla edukas Hea kohanemisvõime

V Ebaedu võetakse kui Rahulolu eluga

katastroofi Madal intelligentsus

U Kartus riskida ja aval- kompenseeritakse

dada oma arvamust sotsiaalsete suhetega

S

Võimed ja sugudevahelised erinevused

Meeste ja naiste üldise intelligentsuse vahel ei ole olemas tunduvaid kvantitatiivseid erinevusi. Samas on erinevused suured psüühiliste võimete kvalitatiivse külje osas.

Mehed. Matemaatika, ruumiliste suhete hindamine, mehhaanika.

Naised. Varem kõnelema, mälu, detailide kiirem tajumine.

Võimete variatiivsus.

Vaimne alaareng ilmneb 1-3 % populatsioonist. Enamikul vaimse arengu peetusega inimestel on suhteliselt väikesed puudujäägid (kerge alaareng IQ 50-69) ja nad moodustavad 90% alarenenud isikuist. Kuigi nende areng on aeglasem, võivad nad täiskasvanuina tegutseda iseseisvalt ja suudavad pidada töökohta ja luua perekonda.

Mõõdukas alaareng (IQ 35-49)- nõuab juhendamist kogu elu

Raske ja sügav alaareng- võimetud elus ise hakkama saada.

Vaimse arengu peetuse põhjused:

1/3 bioloogiline põhjus, milleks kõige sagedamini Down`i sündroom (mongolism)-1 kromosoom ülearu.

Kuidas tuleks õpetada?

Peavoolu ideoloogia- arengupeetusega ja normaalsete laste suhtlemine tavalistes klassiruumides parandab alaarenguga laste õppimisvõimalusi, suurendab nende sotsiaalset vastvõetavust ja kergendab integreerumist ühiskonda.

Intellektuaalselt andekad (IQ üle 130).moodustavad 2-4 % populatsioonist.