Haridus, tervis ja elukvaliteet

Kas haridus mõjustab inimese tervist, tema subjektiivset elukvaliteeti? Kui jaa, siis mis on need mehhanismid ja ressursid, mille kaudu haridus toimib inimese heaolule?

TPÜ Rahvasvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi sotsioloogide poolt 1985., 1993. Ja 1998. aastal läbi viidud elanikkonna uuringud on püüdnud leida vastuseid nendele küsimustele.

1

Inimese eluviis oleneb suuresti tema väärtushinnangutest. Paljud elanikkonna küsitlused kinnitavad, et kõige kõrgemalt väärtustatakse Eestis perekonda, lapsi ja tervist. 1998. aastal hindas tervist tähtsaks või väga tähtsaks enamik eestimaalasi. Kui hinnata muutusi tervisealases eluhoiakus perioodil 1993-1998, pole mingeid nihkeid märgata mehi/naisi, noori/vanu ja linna-maaelanikkonda omavahel võrreldes. Samas on viimase viie aasta jooksul toimunud suured muutused kõrgharidusega vastajate seas: tervist väga tähtsaks pidavate vastanute osakaal kasvas ajavahemikus 1993-1998 eelkõige kõrgharidusega inimeste seas. Seda positiivset hoiakut on kõrgharidusega inimesed ka paremini realiseerinud – mida kõrgem on haridustase, seda enam ollakse rahul oma tervisega. Madalama haridusega inimestest oli 1998.a. oma tervisega rahul iga kolmas, kõrgharidusega grupist juba rohkem kui pooled.

Küsitluses „Eesti 98“ pauti vastajatel märkida, kui tihti on neid viimasel ajal vaevanud peavalu, (üle)väsimus, unehäired, masendus, seedehäired, ärritus, peapööritus, südamevaevused ja tunne, et kõik käib üle jõu. Tugevas stressis on kõrgharidusega inimestest iga viies, alla keskharidusega vastajatest iga kolmas. Niisiis võime alapealkirja küsimusele vastata jaatavalt – kõrgharidusega inimeste seas on rohkem neid, kes on oma tervisega rahul, ja vähem vaimses pinges inimesi.

2

Küsitluse „Eesti 98“ andmetel on kõrgharidusega inimeste hulgas rohkem kui madalama haridusega grupis neid, kes töötavad, ja vähem neid, kes raske isikliku probleemina tõstavad esile töö puudumist. Kõige raskem on olukord madala haridusega naistel, kellest pea iga teine muretseb töökoha puudumise pärast. Ent kui inimesel on töökoht, kui ta ei pea mõtlema selle võimaliku kaotamise peale, on tal tervis parem ja stressitase madalam.

Sotsioloogiliste küsitluste andmetel on erisused elanikkonnagruppide tarbimistasemes Eestis väga suured. Mida rohkematest toodetest oldi viimase 12 kuu jooksul materiaalsete raskuste tõttu sunnitud loobuma, seda halvem on inimese tervislik seisnud. Kõrgharidus annab laialdasemad teadmised, oskused ja seega suuremad võimalused erinevates olukordades hakkama saada.

3

Inimese üldise ja vaimse heaolu oluliseks lähteks on positiivne enesehinnang, see, kui tunnetatakse oma väärtusi, kui suudetakse kontrolli all hoida elus ettetulevaid muutusi.

Ootuspäraselt on kõrgharidusega inimeste seas enam neid, kes leidsid, et temast endast sõltub eluga toimetulek, et ta on oma elus hästi hakkama saanud. Kõrgharidusega inimestest peavad rohkem kui pooled ennast seda tüüpi inimeseks, kes võiks tegelda isikliku ettevõtluse, äritegevusega. Alla keskharidusega grupist saaks sellega hakkama iga neljas.

Oluliseks peetakse ka sotsiaalset tuge – inimsuhetest saadavat emotsionaalset, informatsioonilist ja materiaalset toetust. Selgus, et haritumate inimeste vastused iseloomustavad sotsiaalse toe kõrgemat taset.

Nägime, et kõik vaadeldud ressursid – eneseväärtustamine, usk oma võimetesse, veendumus, et suudab kontrollida oma elukäiku – on kõrgemad ennekõike haritumate vastajate grupis, loovad tugevad eeldused eluga paremaks toimetulekuks.

4

Elulaad kujutab endast esmatähtsat terviseressurssi. Et aga elulaad sisaldab nii tervist toetavaid kui ka tervist kahjustavaid aspekte, on hea tervis suures osas inimese enda käes. Mida siis erineva haridusega inimesed teevad oma tervise eest hoolitsemiseks?

Üks olulisi võimalusi selleks on liikumisharrastused. Madalama haridusega inimesed märgivad oma liikumisharrastustena sagedamini pikki jalutuskäike ja matkamist; nad eelistavad liikumist, kus füüsiline pingutus on suhteliselt väike või mille põhisisuks on meeldivalt vaba aega veeta: kalastamine, jahil, seenel või marjul käimine, piljardi mängimine jmt.

Kõrgema haridusega vastajad on aktiivsemad sportlikes harrastustes. Nad teevad seda eelkõige hea enesetunde saavutamiseks ning oma füüsilise korrashoiuks ja täiustamiseks.

Madalama haridusega vastanute hulgas on kõrgemat haridust omavatega võrreldes mitu korda enam selliseid, kel pole üldse liikumisharrastusi. Öeldu kehtib nii meeste kui ka naiste kohta.

Tervise edendamiseks kasutavad madalama haridusega vastanud lihtsamaid ja kergemini kättesaadavaid vahendeid, nagu taimeteede joomine ja värskes õhus viibimine. Kõrgema hariduse korral on ülekaalus harrastused, millega tegelemiseks on vaja eelteadmisi või kus protseduurid võivad olla suhteliselt kallid.

5

Milliseid nihkeid on ühiskonnas toimunud muutused põhjustanud kõrgharidusega inimeste eri eluvaldkondadega rahulolus?

Eestis olid 1985.aastal kõrgema ja madalama haridusega inimeste rahuloluhinnangud paljudes eluvaldkondades suhteliselt sarnased. Veelgi enam – ilmnes nõrk tendents sinnapoole, et madalama haridusega inimesed olid mõnevõrra enam rahul nii oma perekonnaelu, vaba aja, töö ja isegi majandusliku olukorraga.

Ainult ühe valdkonnaga – oma tervise seisundiga – olid haritumad keskmisest tunduvalt enam rahul.

Ent 1998.aasatal oli olukord eelnenust täiesti erinev. Ainuke valdkond, kus vähema kui keskharidusega vastajad väljendasid keskmisest suuremat rahulolu taset.

Rahuloluhinnangud oma tervisele, tööle, majanduslikule olukorrale ja kõige selle kaudu kogu elule on haritumatel praegu palju kõrgemad kui madalama haridustaseme puhul.

ESIMENE ÜLESANNE – PEALKIRJAD

Küsimused 1-5. Valige igale artikli lõigule järgnevast loetelust (A-H) sobiv pealkiri ja kirjutage selle ees olev täht küsimuse (1-5) järel olevasse lahtrisse.

1.	1. lõik
2.	2. lõik
3.	3. lõik
4.	4. lõik
5.	5. lõik

A	Kuidas maandada pingeid?
B	Rahuloluhinnangute muutumine
C	Mille kaudu mõjustab haridus tervist?
D	Kas tippjuhid on tervemad?
E	Sotsiaal-psühholoogilised ressursid
F	Pingeline töö – peamine stressiallikas
G	Erinevad elustiilid
H	Kas haritumatel on parem tervis?

TEINE ÜLESANNE –VÄITED

Küsimused 6-10. Lugege väiteid (I-R). Leidke loetelust artikli iga lõiguga sobiv väide ja kirjutage selle ees olev täht (I-R) küsimuse (6-10) järel olevasse lahtrisse.

6.	1. lõik
7.	2. lõik
8.	3. lõik
9.	4. lõik
10.	5. lõik

I	Hariduse mõju tervisele vahendavad peamiselt töö ja majanduslik olukord.
K	Paljudes eluvaldkondades on inimeste rahuloluhinnangud jäänud samaks.
L	Uurimusest selgus, et kõrgema haridustasemega inimesed on füüsiliselt aktiivsemad.
M	Kõige suuremaks stressi põhjustajaks on peresisesed lahkhelid.
N	Viimaste aastate jooksul on kasvanud tervisega rahuolu eelkõige haritumate hulgas.
O	Positiivne eluhoiak ja head suhted aitavad raskusi ja muudatusi paremini taluda.
P	Madalama haridusega inimesed eelistavad füüsilist pingutust nõudvaid harrastusi.
R	Haritumate rahulolu erinevate eluvaldkondadega on varasemaga võrreldes kasvanud.

DISKUSSIOON

Kestus - 2-3 minutit

Ülesanne – Demonstreerida vestlusaktiivsust

Nõutavad oskused – käsitleda probleemi, avaldada arvamust, kaitsta oma seisukohti.

Töötajate koolitus

Te kuulute firma juhtkonda. Olete otsustanud eraldada raha töötajate koolitamiseks.

1. Mis liiki ja kelle koolitamist te toetate?

2. Kuidas võiks tõsta töötajate huvi koolituse vastu?