Ehk Huvitab

• Ameerika psühholoog Norman Kazins on meditsiiniajalukku läinud inimesena, kes naeris surma välja. Umbes 30 aasta eest haigestus ta harva esinevasse haigusesse – kollagenoosi. Arstide sõnul ei olnud tal lootust terveks saada. Sellest teada saanud, otsustas Kazins haigla hotelli vastu vahetada ning alles jäänud elupäevad komöödiafilmide vaatamisele pühendada.

Pealegi oli oht naeru kätte surra samaväärne kollagenoosi ohuga. Kuid naeru kätte pole keegi veel ära surnud ja Kazinsi tervis hakkas ootamatult paranema. Piinavad valud lakkasid ja analüüsid näitasid, et kudede põletik on taandunud – naerdes võitles Kazins end elule tagasi.

• Üks Amsterdami dermatoloog pakub oma patsientidele ravimite manustamise kõrvale ka naerumeditatsiooni: patsient peab viis minutit lõustu tegema, viis minutit naerma ja viis minutit vaikima. Samuti õpetab ta inimesi oma hädadesse sõbralikumalt suhtuma.

• Üks minut naeru asendab 45 minutit virgutusvõimlemist ja efekt on sama mis C-vitamiini topeltannusel.

Naerge südamest!

Lugege teksti. Kirjutage tekstist välja aeru positiivsed omadused.

Naerge südamest vähemalt kord päevas. Naermise ajal vibreerib keha, mis omakorda masseerib siseelundeid. Naer stimuleerib südametegevust, parandab aju verevarustust ja korrastab seedimist. Naer laiendab veresooni.

Rootsi arst ja naeruravi spetsialist Lars Lyndail on öelnud, et naer ning naljad avaldavad positiivset mõju pideva valuga haiguste puhul, mille ravimiseks on vähe võimalusi. Naer tõstab organismi üldist toonust, mis on tervenemisel väga tähtis.

Rootsi professor Andres Otterand on kirjutanud oma raamatus „Elulootus“, et tähtis pole niivõrd spontaanne naer, kuivõrd see, et nägu ja meel oleksid rõõmsad. Naeru on peetud inimelu kõige tervislikumaks aspektiks.

Naeratus teeb naisi naiselikumaks, mehi mehelikumaks, igaühe kaunimaks. Otterlandi soovitus on: vaata elule positiivselt ja huumoriga, siis elad kaua.

Ülemaailmselt tuntud huumoriravi kavandi looja J.Goodmaili arvates aitab naer võidelda vaenulikkusega, hoiab ära konflikte. Kõige parem on naerda kellegagi koos, mitte kellegi üle. Naer aitab olukordadega kohaneda. Hea enesetunne ja rahulolu tõstavad nii füüsilist, keemilist kui ka bioloogilist immuunsust.

Naeruse näoga inimene äratab teiste seas alati tähelepanu ja on mõjusam kui tõsine isik.

Sõnad

siseelundid - внутренние органы

veresooned – кровеносные сосуды

südame tegevus – сердечная деятельность

seedimine - пищеварение

pidev valu – постоянная боль

naiselik - женственный

mehelik - мужественный

immuunsus - иммунитет

enesetunne - самочувствие

äratab - вызывает

mõjusam - влиятельнее

WC

Lugege teksti.

Keegi inglanna, kes kavatses oma suvepuhkuse Lõuna-Saksamaal veeta, kirjutas sealse Halfdorfi külakese õpetajale kirja, milles ta palus viimasel endale vastavaks ajaks ajutine elamispind muretseda. Pärast tuli talle aga meelde, et oli kirjas unustanud järele küsida, kas korteris on ka WC. Naine kirjutas kohemaid uue kirja, paludes nii olulise asja kohata lisainfot.

Õpetaja, kelle inglise keele oskus oli pehmelt õieldas üsna vilets; polnud lühendist WC midagi kuulnud. Ta pöördus abisaamiseks külavaimuliku poole. Tollelegi käis lühendi seletamine üle mõistusse. Ent kui ta kuulis, et inglise leedi on üle 50 aasta vana, siis oletas ta, et tõenäoliselt on naine usklik ning pärib Wooden Churchi kiriku asukohta. Ta kirjutas vastuse:

„Teid huvitav WC asub tihedas männimetsas, kõigest pooletunnise jalutuskäigu kaugusel Halfdorfist. Ta on avatud igal pühapäeval ja neljapäeval. See võib tunduda Teile pisut ebasobivana, eriti kui plaanitsete regulaarseid külastusi. Paljud inimesed võtavad sinna minnes ka toidukorvi ühes, et imekaunist väljavaadet veelgi mõnusamalt nautida. Iseärani suviti käib seal rohkesti rahvast, mistõttu soovitaksin Teile kohale tulla vähemalt üks tund enne uste praotamist, kuigi ruumi peaks jätkuma kõigile – seal on ühtekokku 80istekohta ning lisaks neile ka seisukohti. 10 minutit еnnе WC avamist lüüakse kella. Soovitan Teile külastada WC-d neljapäeviti, sest sellal toimub kogu protseduur orelimuusika saatel. Akustika on otse oivaline, on võimalik osa saada igast vaiksemastki sahinast, Ka läheduses paikneva kasarmu ohvitserid ja reakoosseis on harjunud toimetusi vaatamas käima.

See teeks mulle suurt au, kui võiksin WC-s Teie jaoks parima koha reserveerida. Paraku ei ole minul ega mu naisel juba kolme nädala jooksul olnud mahti seda külastada, milline asjaolu on meid kõvasti vaevanud.

Avaldage oma arvamust

1. Millest naer tekib?

2. Naer on omane ainult inimestele.

3. Kas loomad ka naeravad? Kui jaa, siis kuidas?

4. Kui naer on kaasasündinud omadus, kus siis võiks olla naeru allikas (organ, keskus)?

5. Kui naer on hilisemas elus omandatud, kes võis naerda esimesena, et teised temalt õppida said?

ARTIKKEL 1

Kui võtta kokku Euroopa Ühenduse (EÜ) riikide kohta käivad kõikvõimalikud statistilised andmed, saab ettekujutuse keskmisest eurooplasest. Keskmine Euroopa perekond näeb välja selline:

Peres on üks teismeline laps, tavaliselt tüdruk. Vanemad tundsid teineteist enne abiellumist neli kuud. Isa oli abielludes 27-aastane ja tal oli enne pulmi olnud viis sõbrannat. Ema abiellus 24-selt ja võib rääkida vaid kahest varasemast suhtest.

Perekond elab neljatoalises korteris (vaid 44% korteritest on EÜ maades üüritud). Mõlemad abikaasad käivad tööl, mees tööstuses, naine teeninduses.

Koduses elus on kõik nagu vanasti – emake hoolitseb laste ja majapidamise eest, tema aga sissetuleku ja auto eest, mis on keskmiselt kuus aastat vana ja punaseks värvitud. Kolmenädalase puhkuse ajaks jääb paar enamasti koju. Kuid nad ikkagi on otsustanud reisile minna, pakib kohvrid naine. Kõige meelsamini reisitakse Pariisi. Vaba aja veedab perekond põhiliselt televiisori ees. Keskmine abielumees istub kaks korda nädalas kusagil koos sõpradega, käib kord kuus jalgpallivõistlustel või muul spordiüritusel, loeb aastas läbi neli raamatut ja käib neli korda restoranis. Teatris ja muuseumis kohtab teda harva.

Euroopa keskmine mees ja naine söövad aastas kahe peale 180 kg kartuleid, 16 kg juustu, 22 kg loomaliha, 240 muna, 7 kg kala, 136 kg juurvilja ja 68 kg puuvilja. Kokku teeb see üle miljoni kalori, mistõttu keskmine eurooplanna püüab terve aasta meeleheitlikult end dieediga vormis hoida.

ARTIKKEL 2

Kas sünnijärjekord mõjutab iseloomu?

Karl König (sündis 1902.a. Viinis, suri 1966) oli tähelepanuväärne arst, kes Šotimaal Aberdeeni lähistel pani aluse Camphilli liikumisele, luues seeläbi sotsiaalse konteksti, milles leidsid võimaluse end arendada ja oma täisväärtuslikkust tunnetada ka need inimesed, keda normaalses elus kalduti eirama.

Londonis on uuritud sünnijärjekorra mõju 7000 koolilapse hariduslikele väljavaadetele ja vaba aja veetmise taotlustele. Nende uuringute põhjal väidab Mary Stewart: kahest lapsest vanem ja kolme seast vanim on õpingutes edukam kui noorim. Esmasündinud osalevad noorematest lastest sagedamini massiorganisatsioonides.

Ulatuslikud uurimused nii laste kui ka täiskasvanute seas kinnitavad, et esimesena ja hiljem sündinud laste IQ tähelepanuväärselt ei erine. Mary Stewart ütleb, et viimasena sündinud lastel on vaid kalduvus harvemini oma võimalusi ära kasutada kui esmasündinuil, kusjuures viimasena sündinud ei ole vähem intelligentsed, neil võib olla vaid vähem eneseusaldust ja ajendeid oma võimeid maksimaalselt rakendada.

Sündimise järjekorrast sõltuvalt täheldatakse eripärasid nii täiskasvanute kui ka laste iseloomus ja vaimulaadis.

Esimene laps püüab maailma vallutada, teine taotleb maailmaga harmooniat, kolmas kaldub aga vältima otsest kokkupuudet maailmaga. Sellest tulenevalt on esmasündinu enamasti tõsine ja tundlik (teda pole palju karistada), kohusetruu ja kuulekas, talle meeldib lugeda või tegutseda koos täiskasvanutega. Teine laps on pisut tõrksam ega taotle täiskasvanute heakskiitu, ta on sõbralik ja rõõmsameelselt muretu. Kuigi ta ei pinguta, et teile meele järele olla, on temaga kerge toime tulla. Samas võib teine laps osutuda ka sõltumatuks mässumeelseks põikpeaks (vähemalt väliselt), kes suudab taluda rohkeid karistusi. Igal juhul on ta teistest lastest vähem nõudlik ja vähem pingul, püüab võtta elult parima ja nautida seda nii palju kui võimalik. Kolmandana sündinud lastel esineb tavaliselt suhtlemisraskusi, nad kohmetuvad kergesti ja nendega on raske läbi saada. Nende vaim pürib kõrgustusse ning sageli saavad neist unistajad või juhid.

Nelja, viies ja kuues laps kordavad esimese, teise ja kolmandana sündinu põhisuundumusi nagu ka seitsmenda, kaheksanda ja üheksandana sündinu. Karl König väidab, et need pole pelgalt mõttelaadi ega iseloomu variatsioonid. Inimese suhted ümbruskonnaga (inimeste, nõudmiste, võimaluste, saatuse ja kõige muuga) määrab sünnijärjekord.

Need kolm joont, mis määravad ära indiviidi ja maailma suhte, iseloomustavad kolme sünnijärjekorda ning mõjutavad meie elu samavõrd, kuivõrd sugu määrab ära iseloomu. See, kas ollakse mees või naine, ulatub sügavale iseloomu ja isiksuse struktuuri. Selle asjaolu võimalikult selge teadvustamine peaks aitama vanemail oma lapsi mõista ning nende käitumise allhoovusi tajuda.

ARTIKKEL 3