Millest sõltub meie tervis?

Lugege läbi tekst.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on inimese tervisest kahekümne protsendi osas määrav pärilikkus. Teine kakskümmend protsenti sõltub elukeskkonnast. Keskkonna all ei mõisteta ainult seda, kas inimene elab suurlinna südames heitgaasi pilves või kaunis männimetsas. Sama olulised on ka psühholoogilised ja sotsiaalsed tingimused kodus, koolis, tööl ja tänaval.

Arstiabi kvaliteet mõjutab tervist ainult kümne protsendi ulatuses. Kui häda juba käes, loodame kõige enam arstidele. See on aga juba võitlus tagajärgedega, mitte põhjustega.

Lõviosa, umbes viiskümmend protsenti inimese tervisest sõltub otseselt eluviisist ja on seega enda teha. Järelikult, kõige tähtsam on inimese eluviis. See, mida inimene sööb, kas ta end liigutada viitsib, või vahetab kontoritooli aina sujuvalt autoistme ja edasi koduse tugitooli vastu. Pole sugugi tähtsusetu, kas ta suitsetab ja kui tihti otsib tõde pudelipõhjast.

Uuringud kinnitavad, et keskmine Eesti inimene ei hooli oma tervisest. Arstide õpetussõnad on nagu hane selga vesi. Tänane statistika ütleb, et kakskümmend viis protsenti meestest ja kolmkümmend kaks protsenti naistest kannatab liigse kehakaalu tõttu. Laialt levinud on suitsetamine ja alkoholi kuritarvitamine. Juba viieteistkümneaastaselt hakkab kolmteist protsenti poistest ja kuus protsenti tüdrukutest regulaarselt suitsetama. Kolmkümmend kaheksa protsenti suitsumeestest tõmbab rohkem kui paki päevas. Et suitsetamine tervist kahjustab, on kirjas igal suitsupakil. Siiski kuulub täna suitsetajate hulka ligi seitsekümmend kolm protsenti Eesti meestest ja kolmkümmend üks protsenti naistest. Halvimal juhul lõpeb see harrastus kopsuvähiga.

Ebatervislik eluviis avaldub ka ükskõikses suhtumises oma kehasse. Kaheksa kümnest Eesti mehest ei tegele tervisespordiga kordagi kuus. Suureks probleemiks on stress, mille all kannatavad mõtleva soo esindajad. Tulemuseks on eestimaalaste lühike eluiga. Võrreldes arenenud Euroopa maadega on vahe ligi kümme aastat. Kahekümnenda sajandi lõpul elas Eesti mees keskmiselt kuuekümne nelja aastaseks. Naiste keskmine eluiga oli sellest kaksteist aastat pikem.

Sõnad

tervishoid, tervishoiu, tervishoidu - здравоохранение

maailma tervishoiuorganisatsioon – Всемирная Организация Здравоохранения

pärilikkus. pärilikkuse, pärilikkust - наследственность

arstiabi kvaliteet – качество медицинской помощи

kümne protsendi ulatuses – в пределах десяти процентов

häda on käes – пришла беда

võitlus tagajärjedega – борьба с последствиями

lõviosa tervisest – львиная доля здоровья

on enda teha – в наших руках

liigutada viitsima – иметь желание двигаться

sujuvalt - плавно

pole sugugi tähtsusetu – совсем не безразлично

tõde pudelipõhjast otsima – искать истину на дне бутылки

ei hooli tervisest – не заботиться о здоровье

nagu hane selga vesi – как с гуся вода

liigse kehakaalu tõttu kannatama – страдать из-за лишнего веса

tõmbama paki päevas – выкуривать пачку в день

halvimal juhul – в худшем случае

kopsuvähk, kopsuvähi, kopsuvahki – рак лёгких

ükskõikne suhtumine oma kehasse – равнодушное отношение к своему телу

mõlema soo esindajad – представители обоих полов

keskmine eluiga – средняя продолжительность жизни

vahe, vahe, vahet – разница, различие

Harjutus 1

Millised laused vastavad loetud teksti sisule? Parandage vead.

1. Inimese tervis sõltub pärilikkusest ühe viiendiku osas.

2. Elukeskkonna all mõeldakse kohta, kus inimene veedab enamuse oma ajast.

3. Meditsiinile pole üldse mõtet loota, sest tänapäeva arstid ei suuda niikuinii midagi parandada.

4. Ligi poole võrra sõltub inimese tervislik seisund tema eluviisist, dieedist ja liikumisharjumustest.

5. Eestis elab palju inimesi, kelle välimus sarnaneb vette kastetud hanega.

6. Tervise seisukohalt ei oma suitsetamine ja alkoholi tarvitamine mingit tähtsust.

7. Aktiivne suitsetamine soodustab kopsuvähki.

8. Ehkki naised suitsetavad tunduvalt rohkem kui mehed, on meeste eluiga siiski lühem.

9. Liigse kehakaalu pärast kannatavaid mehi on vähem kui naisi.

10. Paljud tugevama soo esindajad tegelevad tervisespordiga hommikust õhtuni.

11. Tugev stress on tabanud nii naisi kui mehi.

12. Eestis elavate inimeste keskmine eluiga on kõrgem kui eurooplaste sama näitaja.

Harjutus 2

Vastake küsimustele viimase teksti põhjal.

1.Kui tähtis on pärilikkus inimese tervise seisukohalt? 2. Mida mõeldakse elukeskkonna all? 3. Millal tavaliselt pöördutakse arstide poole? 4. Kuidas sõltub tervis inimese eluviisist? 5. Kuidas suhtub oma tervisesse suurem osa Eesti elanikkonnast? 6. Kui tõsine on liigse kehakaalu probleem? 7. Kuidas on lugu alaealiste suitsetamisega? 8. Milline on suitsetamise populaarsus täiskasvanute hulgas? 9. Miks on suitsetamine ohtlik? 10. Kui suur osa Eesti meestest harrastab tervisesporti? 11. Kuidas mõjutab ebatervislik eluviis eestimaalaste keskmist eluiga? 12. Mida arvate teie oma praeguse eluviisi kohta? 13. Kuidas te suhtute suitsetamisse ja alkoholi tarvitamisse? 14. Milline on teie eluskeskkond? 15. Kuidas on lood teie tervisega? 16. Mida oleksite valmis oma tervise nimel tegema?

Harjutus 3

Tõlkige viimase teksti sõnavara abil.

Качество медицинской помощи, наследственность родителей, борьба с последствиями, жизненная среда, львиная доля здоровья, искать истину на дне бутылки, совсем не безразлично, в худшем случае, как с гуся вода, страдать от лишнего веса, выкуривать пачку в день, пришла беда, средняя продолжительность жизни, по сравнению с развитыми странами Европы, вредное увлечение, оба пола страдают от стресса, в пределах десяти процентов, иметь желание двигаться, мы надеемся на врачей.

1. Lugege teksti. Millise hinnangu annavad oma tervisele täiskasvanud? Tutvuge diagrammiga.

Eluvõitlus on meil kõigil üsna ühesugune. Me elame koos teiste inimestega ja vaatamata ühiskondlikule korrale on raskused ühesugused.

Vaidlused, konfliktid ja kompromissid on osa inimese olemisest. Raha, vananemine, haigused, surm, loodus- ja muud õnnetused on probleemiks kõikide inimeste jaoks.

Tervis on üks, aga seda ohustab 33 000 haigust. Tervis ei ole veel kõik, aga ilma terviseta pole midagi.

Kõige olulisemateks haigestumise põhjusteks peab 59,8% Eesti inimestes stressi, olmet ja rasket tööd. 37% uurituist nimetas kolmest eraldi stressi.

Tähtsuselt teise haigestumise eeldusena märkis 10,6% küsitletuist vale toitumise.

Paljud on hakanud aru saama, et ise tuleb oma tervise heaks midagi teha, mitte loota ainult arstidele. Kogu elanikkond on hakanud märksa usinamalt hambaid pesema.

Kõige muret tekitavam on passiivse suitsetamise suurenemine kodudes. Samas on vähenenud passiivne suitsetamine töökohtadel; ilmselt tehakse kodus tasa see, mis tööl tegemata jäi.

Et tervislikult elada, ei piisa ainult inimeste teadlikkusest, on vaja ka ühiskonna toetust. Tegelikult peab iga päev silmas pidama mitut aspekti, mida tuleb arvestada, kui tahame olla terved ja terveks ka jääda.

Sõnad

eluvõitlus – борьба за существование

ühiskondlik kord – общественный строй

osa inimese olemisest – часть человеческой жизни

vananemine – старение

ohustab – подвергает опасности

olme – быт

märksa usinamalt – гораздо усерднее

teadlikkus – сознательность

silmas pidama – иметь в виду

Vastake küsimustele

1. Millised isikulised tegurid mõjutavad tervist?

2. Kuidas keskkond mõjutab inimest.

3. Andke hinnang oma tervisele.

2. Тõlkige eesti keelde.