Eesti kõrgkoolid ja minu instituut

Gümnaasiumi lõpetamise, keskhariduse omandamise järel avaneb noorele inimesele valikuvõimalusi enam kui tal kunagi varem on olnud või hiljem elus olema saab. Nendes võimalustes orienteerumine, eriala ja elukutse õige valimine nõuab iseenda ning töömaailma tundmist, iseseisvale mõtlemisele tuginevat otsustusvõimet.

Mis on ülikooliharidus?

Ülikoolides toimub teaduslik-teoreetilise iseloomuga kolmeastmeline õpe kindlatele erialadele vastavate õppekavade järgi. Esimese astme ehk bakalaureuseõppe lõpetajad saavad valitud erialal laialdased teoreetilised alusteadmised. See võimaldab teha kitsama eriala valikuid ning jätkata õpinguid teises astmes ehk magistriõppes. Bakalaureusõppe lõpetajad saavad omandatud teadmiste ja oskustega ka kohe tööturule minna, kui tiivad kannavad. Doktoriõppe eelduseks on magistriõppe edukas lõpetamine.

Magistriõpe on kõrgtaseme spetsialistiõpe. Selle õppe tulemusel omandab üliõpilane nn täiemõõdulise ülikoolihariduse, erialateadmised ja oskused iseseisvaks teadus, kuid ka mingiks muuks loome või vaimseks tööks võimelise spetsialistina.

Doktoriõpe on ülikoolides toimuv kõrgeima astme õpe, teatud kitsa eriala tipptaseme spetsialistiõpe.

Ülikooliõpingute kestel omandatakse iseseisvaks teadus või muuks kutsealaseks tööks vajalikke teadmisi ja oskusi, keskendutakse valitud eriala teooria ja uurimismeetodite õppimisele. Väga palju tuleb lugeda erialast õppekirjandust, proovile panna oma abstraktse mõtlemise võime. Niisugune õpitegevus nõuab intellektuaalseid võimeid, suutlikkust keskenduda vaimsele tegevusele, sisemist motivatsiooni maailma nähtuste ja probleemide tundma õppimiseks eesmärgiga püüda võimete piires ka ise midagi lisada kultuuri, teaduse ja tehnika arengusse.

Mis on rakenduskõrgharidus?

Rakenduskõrgharidusõppe lõpetajad saavad suures mahus praktilisi oskusi valitud erialal töötamiseks ja suunduvad tööturule kesktaseme spetsialistidena. Võrreldes ülikooliharidusega on rakenduskõrgharidus praktilisem, suunatud vastava ala tehnika, tarkvara, töövõtete ja töökorralduse valdamisele. See annab suhteliselt hea lähtepositsiooni tööks ka niisugustel tegevusaladel nagu juhtimine, korraldamine, projekteerimine, konsulteerimine. Rakenduskõrghariduse omandanud töötavad sageli keskastmejuhtidena tootmises, teeninduses, kaubanduses, kuid ka ametnikena riigiasutustes. Rakenduskõrgharidusõpe toimub põhiliselt rakenduskõrgkoolides ja ülikoolide kolledžites. Eestis on kümme riiklikku rakenduskõrgkooli ning mitu kutseõppeasutust, kus toimub nii rakenduskõrgharidus- kui ka kutseõpe (keskhariduse baasil).

Kui täiemõõdulise ülikoolihariduse (magistrikraadi) omandamiseks kulub vähemalt viis aastat, siis rakenduskõrgharidusõpingud kestavad reeglina kolm aastat. Võrreldes ülikooliõpingutega tuleb investeerida vähem raha, kulutada vähem aega, et saada konkreetne haridustulemus, mida saab tööturul realiseerida. Rakenduskõrgkoolis peab ka suhteliselt palju teooriat õppima, kuid see ei ole eesmärk omaette. Teoreetilist õpet korraldatakse niivõrd, kuivõrd see on põhjendatud praktika ning konkreetse kutsetöö vajadustega. Suhteliselt palju praktilist õpet aitab veenduda eriala õiges või ebaõiges valikus. Seetõttu võib vaadeldav koolitüüp olla meelepärane realistlikumat kutsesuundumust omavatele noortele.