Eesti rahvusvähemuste kultuurautonoomia seadus

Kultuurautonoomia seaduse järgi on Eesti rahvusvähemused saksa, vene, rootsi ja juudi rahvus. Kultuurautonoomiale on õigus kõigil neil rahvustel, kelle esindajate hulgas on vähemalt 3000 Eesti kodanikku. Rahvusvähemused on Eesti kodanikud, kellel on kauaaegsed ja kestvad sidemed Eestiga, kuid kes erinevad oma etnilise ja kultuurilise omapära või religiooni ja keele poolest.

Rahvusvähemusse kuuluval isikul on õigus säilitada oma etniline kuuluvus, kultuuritavad, emakeel ja usutunnistus. Rahvuskultuuri tavade ja usukommete halvustamine on keelatud. Keelatud on rahvusvähemuste sunniviisiline ümberrahvastamine.

Rahvusvähemused moodustada ja toetada rahvuslikke haridus- ja kultuuriasutusi, usukogudusi, luua rahvuslikke organisatsioone. Neil on õigus kasutada оmа emakeelt ка asjaajamises keeleseadusega kehtestatud piires. Rahvusvähemuste kultuurautonoomia seadust koordineerib Eestimaa Rahvuste Ühendus.

Saksa, vene, rootsi ja juudi rahvuse kõrval on kultuuromavalitsuste moodustamise võimalus ka soomlastel, ukrainlastel ja valgevenelastel.

TEEMA V

Eesti hariduse põhimõtted

Lugege teksti läbi. Vastake küsimustele.

Millal jõudis kooliharidus Eestisse?

Mis ajast on kirjaoskus Eestis levinud?

Milline seadus sätestab tänapäeva haridusele kindlad nõuded?

Mida tähendab haridus? Mis on selle tähtsamad eesmärgid?

Mida näeb ette koolikohustus?

Kes kindlustab selle täitmise?

Kes tagab eesti keele õpetamise muukeelsetes õppeasutustes?

Eestis on haridus alati tähtsal kohal olnud. Koolihariduse alged ulatuvad keskaega. Teated esimese kiriku juures tegutseva ladinakeelse kooli kohta pärinevad aastast tuhat kakssada viiskümmend. Esimesed rahvakoolid tekkisid Rootsi ajal, XVII sajandi viimastel kümnenditel. Sellest ajast peale on kirjaoskus eestlaste hulgas laialt levinud.

Tänapäeva Eesti ühiskonnas valitseb kindel ettekujutus hariduse sisu ja eesmärkide osas. Eesti Vabariigis kehtib Haridusseadus, mis sätestab haridussüsteemile kindlad nõuded.

Seaduse järgi on haridus teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandamist riiklikult kontrollitakse. Hariduse aluseks on üldinimlikud ja rahvuslikud väärtused, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamine. Hariduse põhieesmärgiks on luua tingimused isiksuse, perekonna, rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja terve ühiskonna arenguks kogu maailma koostisosana. Väga tähtis on luua igaühele eeldused pidevõppeks.

Kooliealistele lastele kehtib Eestis koolikohustus. Koolikohustuslik on laps, kes saab uue õppeaasta algul seitsmeaastaseks. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni, või seitsmeteistkümneaastaseks saamiseni. Võimalused koolikohustuse täitmiseks tagavad riik ja kohalik omavalitsus. Nemad loovad tingimused eestikeelse hariduse omandamiseks kõigil tasemetel. Eesti Vabariik tagab eesti keele õpetamise kõigis muukeelsetes õppeasutustes ja õpperühmades.

Sõnad

põhimõte, - , -t - принцип

koolihariduse alged – истоки школьного образования

ulatuvad keskaega – простираются в средние века

näeb ette – предусматривает, предполагает

sellest ajast peale – с этого времени, с той поры

kirjaoskus, -e, -t, - грамотность

valitseb kindel ettekujutus – властвует, доминирует определённое представление

seadus sätestab – закон устанавливает

kindlad nõuded – определённые правила

vilumus, -e, -t - навык

usuvabadus, -e, -t – свобода вероисповедания

südametunnistus, -e, -t, - совесть

looma - создавать

luua, loon – создать, создаю

rahvusvähemus, -e, -t, - национальное меньшинство

kogu maailma koostisosana – как составная часть всего мира

looma eeldused – создавать предпосылки

kooliealine laps – ребёнок школьного возраста

kehtiv koolikohustus – установлено обязательное обучение

tagama võimalused – обеспечивать, гарантировать возможности

kohalik omavalitsus – местное самоуправление, муниципалитет

kõigil tasemetel – на всех уровнях

muukeelne õppeasutus – иноязычное учебное заведение

Lugege läbi tekst ja tõlkige vene keelde.

1. Eesti Vabariigis võeti 1925.aastal vastu kultuurautonoomia seadus, mille põhjal võisid rahvusvähemused arendada oma kultuuri ja saada emakeelset haridust. Neil aastatel tegutsesid Eestis vene, saksa, rootsi, läti, juudi ja soome õppekeelega koolid. Kõige suurem rahvusvähemus olid venelased.1922.a rahvaloenduse andmetel elas Eestis neid 92 000, mis moodustas rahvastikust 8,2%. Valdav osa ei elanud siis linnades nagu praegu, vaid vene külades Petserimaal, Narva jõe tagusel alal ja Peipsi ääres. Enamik vene koole olid väikesed külakoolid. Koolikohustus oli alguses nelja-, hiljem kuueklassiline. Algklassides oli palju õpilasi, kuid suur oli ka koolist väljalangejate arv. Riigi, linna või maavalitsuse ülalpeetavates gümnaasiumides oli õpilaste arv suurem, sest veerand hea õppeedukusega vaesematest peredest pärit lapsi vabastati õppemaksust. 1920.aastatel oli arvukalt väikseid eragümnaasiume, kuid 1930.aastatel nende arv vähenes. 1920.aastate alguses õppis vene koolides rohkesti Venemaalt saabunud eestlaste ja venestunud juutide lapsi. Palju oli ülekasvanuid, 27-aastane lõpetaja polnud erandlik nähtus.

2. Suurem osa vene elanikkonnast oli Eesti kodakondsusega. Kohtades, kus elas palju emigrante, avati nende lastele mitmeid erikoole. Tallinnas oli kolm vene gümnaasiumi. Parim neist oli kahtlemata Tallinna Linna Vene Ühisgümnaasium (1923-1940), mida juhtis matemaatik Grigori Barhov, pärast tema surma ajaloolane Aleksandr Peškov. Koolis tegutses suurepärane kirjandusring, algul Vladimir Sokolovi, hiljem Zinaida Dormidontova juhtimisel. Peeti huvitavaid ettekandekoosolekuid, anti välja käsikirjalisi ajakirju, esitati näidendeid.

Kool oli tuntud oma korvpallurite ja võimlejate poolest. Õpilased reisisid palju, algul Eestis, hiljem viisid rännuteed Lätisse, Soome ja Poolasse. Selle kooli on lõpetanud kirjandusteadlane ja poeet Jüri Ivask (USA), Tartu Ülikooli professor silmaarst Leo Schotter jpt.

3. Petseri ühisgümnaasiumis eesti ja vene õppekeelega osakond. 1927.a.koliti uude majja. Gümnaasiumis töötas Moskva ja Sankt- Peterburgi ülikooli diplomiga õpetajaid. Geograafiat ja kodulugu andis endine Sankt-Peterburgi ülikooli eradotsent Pjotr Nesterov, kes rääkis õpilastele haaravaid lugusid oma matkadest. Kirjandusõpetaja Dmitri Suigisaar korraldas populaarseid kirjanduslikke kohtuid kohtuniku, advokaatide, prokuröri ja vandemeeste osavõtul. Süüalusteks olid kirjanduslikud kangelased. Õpetajad ja õpilased veetsid palju aega ekskursioonidel. Eesti ja vene osakonna suhted olid head. Tõsi küll, ühtemoodi kannatasid mõlemad keelu all käia linna tantsupidudel.

Tartu linna vene gümnaasium alustas erakoolina. Koolis on õppinud Prantsusmaa vastupanuliikumise kangelane Boris Vilde ja emigratsioonis tuntud kirjanik Boris Nartsissov. Tartu gümnaasium on andnud kohaliku tähtsusega vene poeete ja tõlke, nende hulgas on Veera Šmidt, Tamara Mitljutina, Juri Šumakov jt.

4. Et kolmandik Narva 24 000 elanikust oli vene päritolu, oli seal kaks vene gümnaasiumi: Narva Linna Vene Ühisgümnaasium ja Vene Emigrantide Komitee keskkooli erakursused emigrantide lastele.

Ühisgümnaasiumi ajalugu algab 1875.aastast. See oli ainus gümnaasium Eestis, kus õppetöö ei katkenud kordagi ka revolutsiooni ja sõja ajal.

Kooli eesotsas seisis Aleksei Davidenkov, kes oli direktor juba 19.sajandi lõpus. Õpetajatest väärivad märkimist kirjandusõpetaja Aleksei Obraztsov ja ajalooõpetaja Eduard Maak, kes pani kirja ka kooli ajaloo.

Ühisgümnaasiumis pöörati põhitähelepanu humanitaarainetele, emigrantide erakoolis täppisteadustele. Paljud selle kooli lõpetajad jätkasid õpinguid Prantsusmaa ja Belgia tehnikakõrgkoolides. Kooli uhkuseks oli vene rahvapilliorkester. 1938.aastal liitus kool Narva Vene Emigrantide Tehnikakooliga.

Harjutus 1

Lugege läbi küsimused ja vastused. Vastake küsimustele iseseisvalt.

Kus algas teie haridustee? Mitu aastat olete õppinud üldhariduskoolis? Millised õppeained meeldisid teile koolis kõige rohkem? Mis õppeained olid teie jaoks kõige raskemad? Mis haridus on teil praegu? Kus te oma eriala omandasite? Mis on teie kvalifikatsioon diplomi järgi? Kas kavatsete oma haridusteed jätkata?

Minu haridustee algas Tallinnas. Üldhariduskoolis olen õppinud üksteist aastat. Kõige rohkem meeldisid mulle kirjandus, ajalugu ja filosoofia. Kõige raskemad õppeained on minu jaoks olnud matemaatika, füüsika ja keemia. Praegu on mul kõrgharidus käes. Olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli. Diplomi järgi olen eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Mul on ka teaduslik kraad – olen Eesti filoloogia magister. Kavatsen oma haridusteed ka edaspidi jätkata.

Sõnad

lõpetamata haridus –незаконченное образование

keskharidus,- e, -t, - среднее образование

keskeriharidus – среднее специальное образование

rakenduslik kõrgharidus – прикладное высшее образование

kõrgharidus – высшее образование

teaduslik kraad – учёная степень

õppeaine, -, -t, - учебный предмет

üldhariduskool. –i,-i, - общеобразовательная школа

algkool, -i,-i – начальная школа

põhikool – основная школа

kolledž, -i,-i - колледж

rakenduskõrgkool, -i,-i – прикладная высшая школа

Harjutus 2

Pange tegusõnad lihtmineviku vormi. Moodustage eitus.

Näidis:

Juba vanasti (olema, olla) haridus Eestis tähtsal kohal.

Juba vanasti oli haridus Eestis tähtsal kohal. Vanasti ei olnud haridus Eestis kuigi tähtsal kohal.

1.Teated esimese kooli kohta (pärinema, pärineda) keskajast.

2.Rõõmustav teade (levima, levida) üle kogu klassi.

3.Esimesed rahvakoolid (tekkima, tekkida) Rootsi ajal.

4. Eesti ühiskonnas (valitsema, valitseda) kindel ettekujutus hariduse osas.

5. Haridusseadus (sätestama, sätestada) haridussüsteemile kindlad nõuded.

6. Kooliealistele lastele (kehtima, kehtida) koolikohustus.

7. Riik (tagama, tagada) võimalused koolikohustuse täitmiseks.

8. Ühiskond (tunnustama, tunnistada) teadmiste; oskuste ja käitumisnormide süsteemi.

9. Koolihariduse alged (ulatuma, ulatuda) keskaega.

10. Eestis (kehtima, kehtida) Haridusseadus.

Harjutus 3

Moodustage täisminevik ja tõlkige.

1.Juba vanasti (olla) haridus Eestis tähtsal kohal. 2.Läbirääkimiste edu (sõltuda) alati mõlemast poolest. 3. Konflikt (süveneda) veelgi. 4. Surve avaldamine (anda) vastupidise tulemuse. 5. Hinnangu muutmine (tähendada) olukorraga kohanemist. 6. Kõik töökaaslased (suhtuda) temasse hästi. 7. Aeg (leevendada) alaväärsustunnet. 8. Täiskasvanute mured (alata) lapsepõlvest. 9. Ema (esineda) erapooletu vahekohtuniku rollis. 10. Vanemad (küsida) tihti nõu. 11. Kooli vahetus (tekitada) lastele stressi. 12. See lahendus (tunduda) mulle kõige parem. 13. Õppimine (kesta) kogu elu. 14. Vanu hinnanguid (tulla) muuta. 15. Haritud inimene (tutvuda) oma maa kultuuriga. 16. Õppimine (sarnaneda) tegelikule elule. 17. Ma (täpsustada), mida tulev teha edaspidi. 18. Nad (teha)sellest omad järeldused.

Lugumistest

Esimene osa. Küsimused 1-10. Lugege artikkel läbi ja seejärel vastake teksti järel olevatele küsimustele. Iga artikli lõigu kohta on kaks ülesannet. Esimese ülesande puhul tuleb vastus leida valikutest A-H, teise ülesande puhul valikutest I-R.