Valgustus

Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus.

Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm).

Ruumi valgustus nõuab vähemalt kahe suure asjaolu jälgimist: esiteks, et ruumi valgus oleks piisav ja arvestaks ruumi funktsiooni, ning teiseks tuleks jälgida, et valgustus tekitaks meeleolu. Kõige tähtsam on, et valgustus oleks piisav. Inimese silm tajub üsna hästi, kas valgust on vähe, palju või parasjagu. Tõenäoliselt on esmane, et ruumi valgustus oleks otstarbekohane ja ergonoomiline, sest vale valgus, olgu kasvõi ilusatest valgustitest kiirgav, võib raskematel juhtudel isegi tervisehäireid esile kutsuda.

Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni. Rääkimata silmade väsimisest ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu. Sobiv valgus võib inimest jällegi ravidagi. Seetõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu valgustite valikule ja samuti kvaliteedile.

Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn “bioloogiline pimedus”).

Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgusele (kunstkiud).

Sageli alahinnatakse seda, et iga töötaja vajab individuaalset valgustust vastavalt eluviisile, organismile (silmadele) ja tehtava töö iseärasustele. Lühinägelikud ja vanemad inimesed vajavad rohkem valgust, mis võib tekitada täiendavaid probleeme. Faktiliselt võib ühel ja samal töökohal, kuid eri vahetustes töötada 20- ja 50-aastane inimene, kusjuures 50-ne vajab kaks või rohkem korda tugevamat valgustatust. Selle võib tagada kohtvalgustiga, viies lambi 30% vaadeldavale objektile lähemale. Kohtvalgusti puhul on oluline, et lampi oleks tööajal kerge seada sobivasse asendisse, eelkõige optimaalsesse kaugusesse vaadeldavast objektist.

Kokkuvõte

Töös sain teada palju uut ergonoomiliste kasutusvõimaluste kohta. Näiteks, et paljud töökohad kasutavad ainult miinimum nõudeid, kuigi kasulikum oleks rohkem rakendada ennetuseks mitte tagantjärgi makstes.

Tööohutuse printsiipide kasutades on eriti tähtis, et oleks õige valgustus ja poleks palju müra. Samas peaks tööandja pakkuma töötajale puhkevõimalusi väljaspool töökohta et täita vajalikke töötervishoiu norme. Kemikaalidega töödates on eriti tähtis ennetustöö. Kas siis vastavad kursused või koolitused. Kuna mõned kemikaalid on väga pikaajalise mõjuga.

Tööd teha oli huvitav, sain teada väga palju uut nii töötajate heaolu kui ka kemikaalide, müra ja valgustuse kohta, mis peaks tagama head töötingimused.