26. Absoluutselt mitteelastne põrge.

on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi.

27. Inertsimoment. Steineri lause (seadus).

I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisi­ke osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsi­momenti I = m r 2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integree­rimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m 2). Mass kulgliikumisel = inertsimoment pöördliikumisel.

28. Pöörleva keha energia.

Pöörleva keha kineetiline energia on võrdeline nurkiiruse ruuduga.

29. Keha impulsimoment.

L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v kor-rutis: L = m v r .

30. Impulsmomendi jäävuse seadus.

suletud süst. koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastandikmõjul jääv.

p1+p2+p3+…+pn=const

31. Tsentrifugaal jõud.

Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest. See tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti. Tsentifugaaljõu moodul on määratud trajektoori kõverusraadiusega R, keha liikumiskiirusega v ja massiga m vastavalt valemile F=mv2/2

Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigal­seisvana. Vahend (nöör, tross vms), mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbe­jõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbe­kiirenduse ak = v 2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentri­fugaaljõud ja kesktõmbe­jõud teineteist.

32. Elastne deformatsioon.

Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks.

33. Veereva silindri (toru) kineetiline energia.

34. Keha kaal ja raskusjõud

Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.

Raskusjõud Maa gravitatsiooniväljas on vektoriaalne suurus, mis avaldub raskuskiirenduse (mis võrdub gravitatsioonivälja tugevusega) g ja keha keha massi m korrutisena: F=mg

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust:

mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu);

mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu.

35. Dünaamika põhiseadus.

(NewtoniII sead) a=F/m

-kehale mõjuv resultantjõud,m-keha mass

36. Tsentripetaalkiirendus.

tsentripetaalkiirendus on kiirendus ühtlasel ringliikumisel, suunatud

ringjoone keskpunkti poole ja tema suuruse saab arvutada nii joon- kui nurkkiiruse kaudu (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas.

Kesktõmbekiirendus avaldub kujul

a(kogu)=v2/r=w2r

37. Pascali seadus.

Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi.

38. Archimedese seadus.

kehale mõjuv üleslükkejõud võrdub välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.

39. Sirgliikumise hetkkiirus ja –kiirendus.

40. Ühtlaselt muutuva pöörlemise pöördenurga ja lõppkiiruse valemid.

41.Ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand (sisu).

Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel. Ideaalseks gaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis käitub järgmiste seaduspärasuste järgi: 1 pV = Const (Boyle'i-Mariotte'i tingimus) 2 Siseenergia sõltub ainult temperatuurist (Joule'i tingimus)

Ideaalne gaas on seega lõpmatult kokkusurutav ja teda ei ole võimalik veeldada.

Ideaalse gaasi olekuvõrrand on järgmine (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = νRT,