52. Ideaalse soojusmasina töötsükkel.

53. Soojusmasina kasutegur.

Kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks

Kasuteguri arvutamiseks on valem:

h =Q1-Q2/Q1*100 %

54. Külmkapi ja soojuspumba töö põhimõte.

Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust.

Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa.

Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub.

Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti.

Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi.

Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse.

55. Termodünaamika II seadus. Igiliikur.

Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi.

Clausiuse sõnastus:

Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas.

Clausiuse sõnastus (teine variant):

Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale.

Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus:

Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks).

Ostwaldi sõnastus:

Teist liiki perpetuum mobile on võimatu.

Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas.

Igiliikur ehk perpetuum mobile on masin, mis teeb tööd eimillegi arvelt ehk väljastab rohkem energiat kui on vaja masina käigushoidmiseks. Vastavalt energia jäävuse seadusele ning termodünaamika esimesele sedusele on igiliikuri loomine võimatu.

56. Soojusenergia kvaliteet ja selle mõõt.

57. Coulombi seadus. Elektrostatiline väli. Väljatugevus.

Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korruti­sega ja pöördvõrdeline laengute­vahelise kauguse ruuduga F = k q1 q2 / r 2. Jõud on suunatud piki laetud kehi ühendavat sirget ja sõltub ainest, milles nad asuvad. Vaakumis võrdetegur k = 1/(4 0), kus suurust 0 nimetatakse elektrikonstandiks. k = 9 . 10 9 N. m2/C 2. See tähendab, et kahe punkt­laengu 1 C vahel mõjub vaaku­mis vahekaugu­sel 1 m jõud 9 . 10 9 N.

Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga keha­le. Väljatugevus = jõud : selle keha laeng, millele jõud mõjub, E = F / q . Elektrivälja tugevust võib lühidalt nimetada E-vektoriks. E-vektor on alati suunatud posi­tiiv­selt laetud kehast eema­le ja negatiivselt laetud keha poole (plussilt miinusele). Punktlaeng Q tekitab endast kaugusel r väljatugevuse E= k Q /r2 (k - võrdetegur Coulomb’i seaduses).

58. Ekviptentsiaalpinnad ja jõujooned. Superpositsiooni printsiip.

Superpositsiooni printsiip kehtib lineaarses keskkonnas. Sellest printsiibist võib teha ka väga olulise järelduse: väli välja ei mõjuta.

Superpositsiooni printsiip (liitumise põhimõte): kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektoreid liita. Superpositsiooni prontsiip tuleneb välja omadusest mitte segada teist välja (väljaosakesel ei ole vajadust personaalse ruumi järele).