I lugemine

Loe läbi Anna Haava luuletus „Oh ma isegi ei tea“, Hando Runneli luuletus „Mis armastuses on

valet“ (1976) ja Indrek Hirve luuletus „Ma kordan – aiva kordan nagu narr“ (1988) ja lahenda nende

põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav

pikkus on 50 - 100 sõna.

1. Selgita, missugust armastust on igas luuletuses kujutatud. Kasuta vastates tsitaate.

(15 punkti)

2. Iseloomusta luuletuste kujundlikku keelekasutust. Too tekstist näiteid. (15 punkti)

3. Selgita, kuidas mõistad Hando Runneli värsiridu „Mis armastuses on valet, / me sellest

ei kõnele“ ning „Kes ilu ihkab, see otsib, / kes leiab, see laseb käest, / sest tõelist ei

tuntagi ära, / vaid valet ei visata käest“. (10 punkti)

II kirjutamine

P. Shelley on öelnud armastuse kohta: „Armastus närbub sunduse all; tema tõeline olemus on

vabadus, mis ei sobi kokku alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga. Ta on seal kõige täiuslikum ja

piiritum, kus tema kandjad elavad usalduses, võrdsuses ja vabaduses.“ (Mõttevara, 1973)

Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid kirjanduslikele näidetele

toetudes, mis iseloomustab sinu arvates tõelist armastust. Pealkirjasta tekst ise.

(60 punkti)

Anna Haava Hando Runnel Indrek Hirv

Oh ma isegi ei tea Mis armastuses on valet Ma kordan – aiva kordan nagu narr

Oh ma isegi ei tea, Mis armastuses on valet, ma kordan – aiva kordan nagu narr:

millal tuli armastus me sellest ei kõnele, sind armastan sind armastan sind ar...

minu põue, millal ärkas me laulda tahame sellest,

vaikne, arglik igatsus. mis antud vaid mõnele: kui kangund sõrmed riivavad su meeli

too ausus, too avalikkus, (neid häälestaja kaua seada pusis)

Oli ilmsi see ehk unes, too puhas, petuta poos mu hinge uuristad sa inglikeeli

millal iseendale ükskõik mis ajal, mis kombel ja kurtund kuurmeid luiteõnarusis

ometigi tunnistasin, või kellega oldud koos...

et sa armas minule? kui soontest voolab külma ajuliiva

Kõik ilm laulab armastusest, mu õhetavaid varbaid jahutama

Millal esimest kord õnnel ka need, kes ei tunnegi, uus tõdemus elvseisu uhkab kiiva:

palvetasin sinu eest? kõik hõõguvad, hõõruvad käsi, jääkülm ja tulikuum on üksseesama

Millal esimest kord nutsin neid tabab üks tunnegi, -

armastavast südamest? kuid varjavad oma õnne, kui õhtu varjud muudab violetseks

küll õnne, küll õnnetust; vee kiiskav meere murdub silmapõhjal

Ilmsi see küll vist

ei olnud – mis valge, ei ütle, et valge, ja pilved lõukas suigatavad hetkeks

ilmsi kandsin

vaenu suus – mis must on, ei ütle, et must... ma aiva kordan ammuteatu põhjal:

unes uhket südant võitis

igavene armastus. Kes ilu ihkab, see otsib, sind armastan sind armastan sind ar...

(64 sõna) kes leiab, see laseb käest, (1988)

sest tõelist ei tuntagi ära, (86 sõna)

vaid valet ei visata käest.

(1976)

(99 sõna)

Harjutus 2.5.