Добавил:
Upload Опубликованный материал нарушает ваши авторские права? Сообщите нам.
Вуз: Предмет: Файл:
keelt ja kirjandust.docx
Скачиваний:
39
Добавлен:
10.09.2019
Размер:
97.79 Кб
Скачать

I lugemine

Loe läbi Artur Alliksaare luuletus „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (luuletuskogu „Olematus

võiks ju ka olemata olla“, 1968) ning lahenda nende põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete

lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna.

1. Sõnasta luuletuse põhiidee. (10 punkti)

2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab (10 punkti)

3. Kuidas mõistad selle luuletuse põhjal A. Alliksaare tõekäsitust? Too oma arvamuse illustreerimiseks kaks tekstinäidet. (10 punkti)

4. Missuguseid aegumatuid tõdesid sellest luuletusest enda jaoks leidsid? Too välja vähemalt kaks vastavat tsitaati ja analüüsi nende sisu. (10 punkti)

II kirjutamine

Artur Alliksaar on öelnud: “Me vajame nii nutuväärselt palju. / Me julgeme tahta (ja tahet

omadagi) nii naeruväärselt vähe.”

Kirjuta vähemalt 400 sõnast koosnev arutlev kirjand inimolemuse, tõe ja (tahte)vabaduse

teemal. Pealkirjasta tekst ise. (60 punkti)

Olematus võiks ju ka olemata olla

1.

Eksivad need, kes arvavad, et elu on tühi töö.

Õigus pole ka neil, kes omistavad talle mingi otstarbe.

Poolel teel tõeni on vaid need, kes ei tiku arvama,

et nende arvamus nendest arukamaid millekski kohustab.

Inimesed ei saa korraga tajuda kogu tõde.

Sellepärast pakutakse neile selle pisikesi kaubaproove.

Tõe enese tarvis aga võrdub iga mõiste oma vastandiga:

kepp koeraga,

allaheitmine pealtpildumisega,

äraütlemine järelerut(t)amisega

ja tubli suutäis sihvakaid sõnu mõttega, mida oleks

võimatu väljendada.

Väheke vapustusi on hingetasakaalu huvides vaieldamatult vajalik.

Ükski viisakas inimene ei jäta oma põhilisi ja paremaid

patte teiste sooritada.

Ta teab, et ta on teistest loomaliikidest kõrgemal selle

poolest, et täiendab eneses nende kõiki omadusi.

(Loomad ei tohiks seda teada, sest neil alles puudub trükikunst,

fotograafia, raadioside.

Ka ei ole neil korrektoreid, tsensoreid ega isegi propaganda peavalitsust.)

Ükski seebimull ei paisu piiramatult ega lõhke lõplikult.

Igavikul on nohu ja hetked aevastavad abistamistahte märgiks.

Karvane kämmal kahmab karukolbast karika ja tühjendab ta

seitsme suure seesmise sõõmuga.

Öö harfikeeli alles harutatakse lahti.

Hommik on järelikult veel hoopis kaugel.

Kui juba kordon, siis pole ju mitte midagi

imelikku selles, et seal ka kord on.

Talv on ligi ja agaramad peremehed rautavad juba küülikuid.

Võta mu palangute paljus oma ainsasse kaarjasse haardesse

ja kanna ta ühtaegu kõikide ilmakaarte poole.

2.

“Vähivägi, edasi, uutele võitudele!”

Alkeemias ei oleks vähimatki halba, kui kuld ei kõliseks

nii kuradi kunstlikult.

Mered suubuvad jõkke ja jõgi eitab, et ta on midagi saanud.

Unelmate maakaardid on täis sinunimelisi kohutavaid kuristikke.

Nendes võib kohata mu siiraimate kavatsuste sillakilde.

Me vajame nii nutuväärselt palju.

Me julgeme tahta (ja tahet omadagi) nii naeruväärselt vähe.

Enamasti lepime lähimaga.

Enamasti lepime lühimaga.

Enamasti lepime tühjimaga.

Lihtsuse mõttes samastame selle pühimaga.

Pärast oleme nii pigised, et muudkui nühi aga.

Harjugem austama oma lemmikambitsioone!

Nendes peab peituma õgvendamata õilsuse jooni.

Varjundite paljutõotavus teeb hälbimised talutavamaks.

Pisikirgesid on raskem rahuldada kui suuri.

Pisimured piinavad tülgastava järjekindlusega.

Pisiseigad määravad sündmuste saatuse.

Kaasnähtused korreleerivad nähtamatusi.

Seltsimehed, see on suur au, et universumi eluelaan

suvatses teie pulstunud paruka-aluse lülitada oma

väsimatusse vooluvõrku.

Elage nii, nagu kuuluks teile hetk, mille asukohta te ei tea.

Mis sellest siis, et mateeria määratus mudavannis

on võimatu kuhugi kaduda.

Võtke eeskuju kasvõi siilidest, kes üha jätkavad emblemise

stiiliharjutusi, ehkki see ogade tõttu on küllalt ohtlik.

Tundke maailmaruumi raksuvat raskust oma ajurakkudes

ja tulilinnu tiivasulgede kerget kõdi oma südameurkais.

Pidage meeles:

Inimloomusel on vahetevahel tarvis oma asendit

teisendada, sest kes kaua küürutab,

ei suuda end pärast isegi käsu korras sirgeks ajada.

(416 sõna)

Harjutus 2.4.

Соседние файлы в предмете [НЕСОРТИРОВАННОЕ]