2.Lõikeprotsessi keerukus. Mehhaanilised ja elektrilised nähud lõikamisel

Keerukus seisneb: 1) puit ja puitmaterjalid omavad keerukat struktuuri ja erinevad omadustelt mitte üksnes ühe puuliigi piires või materjalis, vaid isegi ühes puutüvis. Omaduste iseloomustajad muutuvad muutuvad ka lõikeprotsessis endas. 2) lõikeprotsessis muutuvad pidevalt tera mikrogeomeetria parameetrid, mis viib tera nürinemiseni ja lõiketulemuste halvenemisele; 3) lõikamise mehaaniline protsess kulgeb töödeldava materjali pingeolukorras ja deformeerumisega kuni vastupanu purustamiseni ning keerukus suureneb mehaanilise energia muundumisel teistesse energia liikidesse: soojus-, keemiline-, elektriline energia. 4) et tagada teooria ja katsetega kindlaks tehtud seaduspärasuste adekvaatsust, on vajalik arvestada lõikprotsessi analüüsil suure arvu faktoritega. (puuliik, niiskus, elastsus, plastilisus, teritusnurk, kumerusraadius, lõikuri servade karedus, laastu paksus, lõike laius, lõikesuuna asend, lõikenurk, taganurk, hõõrdekoefitsient laastu ja puidu vahel, lõikekiirus, lõikejõud ning töödeldud pinna kvaliteet)

Mehaanilised nähud- Lõigatud kihi eemaldumisel tekib materjalis pingete olukord, mis viib selle kihi deformeerumiseni ja purunemiseni. Osa mehaanilisest energiast kulutatakse hõõrdetakistuse ületamiseks libisemisel. Kokkusurumisel, tõmbel ja nihkel puitaine maht, millest moodustatakse mikrostruktuuriga elemente, praktiliselt ei muutu; oluliselt muutuvad rakkude kuju ja sisimine maht, mistõttu need deformeeruvad. Kokkusurumise deformatsiooni all mõeldakse puidu struktuuri muutumist rakuseinte painde tulemusel.

Elektrilised nähud- Lõikamisel uute pindade tekkimisel, deformatsioonil ja hõõrdumisel toimuva kontaktpindade elektriseerumisega kaasnevad elektrilised nähud. Positiivse või negatiivse laengu tõenäosus igas puidu pinna punktis on ühesugune. Puidu pinnale tõuseb laengute kogum, mis on nullilähedane. Puidu pinnale tekkinud laeng kutsub esile vastaspoolse laengu tera pinnal. Laengud liiguvad koos laastuga kuni laastu eraldumise momendini ja siis neutraliseeruvad.Üldiselt on elektrilaengute võimsus lõikamisel väike. Palju suurem on tähtsus elektrokeemilistel protsessidel tera pinnal.

3.Rööbasteta trantsport. Kärus, autorõstukid

Rööbasteta transport leiab laialt kasutamist tsehhide territooriumil ja sisetranspordil. Sisetranspordil kas. Järgmisi : 1)Käsikärud liikuva platvormiga; 2) Iseliikuvad (elektri-) liikumatu platvormiga kärud; 3) Tõstetava platvormiga käsi- ja iseliikuvad kärud; 4) üldotstarbelised autotõstukid; 5) spetsiaalsed autotõstukid

Käsikärusid kasutatakse detailide pinkidevahelisel transpordil. Iseliikuvaid kärusid kasutatakse koormatele üle 500 kg ja veokaugustel 100-500 m.

Pilet nr 16

• Toorikute teisene(lõplik) mehhaaniline töötlemine.

Mehaanilise töötlemise tehnoloogiliste operatsioonide kompleksi pärast liimimist ja pealistamist nimetatakse tinglikult teiseseks ehk lõplikuks mehaaniliseks töötlemiseks, kuna töödeldakse toorikuid, mis on läbinud esmase töötlemise ja kalibreerimise. Teisene töötlemine koosneb kahest osast: tooriku lõplik töötlemine lõplikku vormi ja pindade ettevalmistamine viimistlemiseks. Lõpliku mehaanilise töötlemise staadiumisse kuuluvad operatsioonid kilpide moodustamiseks, profiilide freesimiseks, pesade töötlemiseks ja avade puurimiseks.

• Tappide valmistamine:

Prussdetailidest kõige sagedamini koostatakse raame tappide ja soone abil. Selleks kasutatavaid tappe nimetatakse raamtappideks, mis töödeldakse tapilõikepinkidel. Väiksemõõdulisi tappe võib teha ka freespingil. Eendamine peab olema sujuv. Kiirus sõltub mahavõetava kihi ristlõike pinna suurusest. Kastitappe töödeldakse kastitapipingil või freespingil vastavate lisaseadmetega. Poolpeittappide töötlemiseks kasutatakse spetsiaalseid paljuspindlilisi pinke.

Avade puurimine: Ümaraid avasid puuritakse universaalsetel ühe- või mitmespindlilistel puurpinkidel või spetsialiseeritud mitmespindlilistel agregaatpinkidel. Kasutatakse mitmesuguse kujuga spiraalpuure. Vertikaalsel puurpingil võib avasid puurida ettemärkimisega, tugedega, šablooniga ja puurimisrakisega. Eendamine puurile paikneb vahemikus 0,1-2,2 mm pöörde kohta.

Pesade töötlemine: Piklikud avad on vajalikud detailide ühendamiseks tappidega. Ava tinglikult erineb pesast sellega, et ta on läbiv. Pesade kuju sõltub kasutatavast pingist ja lõikeinstrumendist. Tapp sellise pesa jaoks peab olema tunduvalt kitsam pesa pikkusest. Tema asendit pesas külgseintega ei piirata. Pesa laius sõltub puuri läbimõõdust ja võnkumisest.

• Kuumenemine ja keemiseled nähud lõikamisel

Kuumenemine: Erinevalt metallist, omab puit madalat soojusjuhtivust, mis välistab soojuse äraviimiselõikamise juurest. Seetõttu kontsentreerub soojus lõiketerasse. Tera kuumeneb samuti suurtel kiirustel ja väikese teritusnurgaga lõikamisel. Soojuse äraminek on võimalik vaid tera kaudu, mida tuleb arvestada terainstrumendi konstrueerimisel. Temperatuuri mõjul toimuvad teras struktuurimuutused ja arenevad hapendumisprotsessid, ning lõikeserv nürineb. Suurtel kiirustel nürinemine toimub kõrge temperatuuri ja mehaanilise koormuse tõttu.

Keemiline: hõõrdumisel metalli kulumist mõjutavad oluliselt ümbritsevad gaasid. Kulumine kiireneb järsult keskkonna hapnikuga küllastumisel. Eriti mõjuvad orgaanilised happed.

• Pneumotrantsordi + ja –

Pos: trassi paindlikkus, hea manööverdus, lihtne juhtimise automatiseerimine

Neg: suur energiakulu, müra, ruumide soojuskadu

17.

1. lõiketera materjalid ja terale esitatavad nõuded

Tera tähtsamad omadused: vastupidavus, kõvadus, sitkus, kuumakindlus.

Materjalid: Süsinikteras: kui metall ja süsinik reageerivad keemiliselt, moodustub karbiid, mis on väga kõva. Legeeritud e sulamteras: see on tööriistateras, kus on lisaaineid rohkem kui 2,5%. Rühmitatakse vähese ja rikkaliku lisaainetega terasteks. Kõvasulamid: need on erilised metallkarbiidid. Sageli on põhiaineks volfram. Metallkarbiidid annavad terale kõvaduse ja kuumakindluse, koobalt seob neid.

2. freesimine ja freesimise liigid, ots, kopeer tasapinna või sirgjooneline ja kõverjooneline freesimine

Freesimise tehnoloogiline operatsioon on kõige universaalsem. Sellega võib saada kõige erinevamat detaili kuju. Freesimist tooriku lõpliku töötlemise protsessis kasutatakse mitmesuguse pikkuse ja ristlõikega profiilide saamiseks. Freesida võib prussikuid, kilpe ja karbi- või raamikujuga koostusid. Freesimistööd toorikute lõpptöötlemises nende teostuse järgi jaotatakse neljaks tüübiks: 1) sirgjooneline toorikute freesimine juhtjoonlaua järgi, 2) kõverjooneliste toorikute freesimine tugirõnga ja šablooni järgi, 3) topeltkõverusega pindade freesimine, 4) otsfreesimine kopeerimisega. Sirgjoonelist freesimist juhtjoonlaua järgi tehakse spindli alumise asetusega vertikaalfreespingil. Kasutades profiilfreese, võib sirgjoonelise tooriku pikkuses freesida püsiva ristlõikega profiili, muutmata seejuures gabariitmõõte. Kõverjooneliste toorikute tugirõnga ja šablooni järgi freesimisega saab töödelda kinniseid ja avatud kontuure. Kinnise kontuuri järgi freesitakse kilpdetailide servasid. Sirgekiulisest toorikust kõverjoonelist profiili freesitakse üksikute lõikudena kiududega pärisuunaliselt.