Pilet nr 11

• Toorme vajaduse arvutamine. Saematerjali parema väljatuleku meetod.

1. Määratakse iga detaili puhas maht mõõtude järgi, mis on joonisel Vp = h . b . l / 10⁹ tm -tes.

Faktiline detaili maht on väiksem (5-15%), sest selles võivad olla sooned, tapiavad, valtsid jne. Need ei väljendu toorme kulus, kuid suurendavad jäätmete mahtu. Kokkukuivamise mahtu juba arvutasime eespool.

2. Määratakse antud detaili toorikute maht eelnevalt töötlemise varu kindlaks tehes.

Vt = (h +  h)(b +  b)(l +  l) / 10⁹ , tm

Töötlemisvaru sõltub detaili otstarbest, mõõtudest, töötlemise viisist. Liimitud vineeri ja plaatide jakilpide töötlemise varu paksuses ei anta, kuna varu nähakse ette üksnes mehaaniliseks töötlemiseks, sest neid ei kuivatata.

1. Laudade ratsionaalne juurdelõikamine. Ettevõtte varustamine juurdelõigatud kuivade mustade või puhaste toorikutega. Puidu kasutus võib sellega suureneda 10%.

2. Normaliseeritud joonisemõõtudega detailide tootmisse juurutamine võib puidu kokkuhoidu anda 9-12%.

3. Täispuidu asemel liimitud puidu kasutamine vähendab puidukulusid. Saab kasutada madalamat sorti tooret ja vähem defitsiitsemat tooret.

4. Töö organiseerimine kaliibrite järgi vähendab puidu kulu 5%.

5. Õigesti organiseeritud kuivatimajandus võimaldab paremini määrata toorikutele töötlemisvarusid, kokkuhoid 10%.

6. Eelnev kuivade laudade hööveldamine ja ettemärkimine võimaldab suurendada toorikute väljatulekut 9-12%.

7. Detailide painutamine kõverjoonelise lõikamise asemel vähendab materjali kulu 8-12%

8. Sobiv toorme valik mõjutab väljatulekut. Materjali pikkus, laius, paksus. Materjal vastavalt detailile.

9. Ratsionaalne jäätmete kasutamine.

• Ideaalne ja reaalne lõikur. Lihtne(elemntaarne) lõikamine

Lõikurit, mille lõikeservaks on geomeetriline joon nim ideaalseks. Tahud on ühendatud kõverpinnaga raadiosega roo, mida nimetatakse tera tipu(lõikeserva) kumerusraadiuseks.

Elementaaren lõikamine on lõikamine , mida ei saa enam edasi lihtsustada. Pingete olukord materjalis peab olema ühtlane. Laastus peab toimuma tasapinnaline deformatsioon. Lõikekiiruse vektor on risti lõikeservaga, lõigatava kihi paksus on ühtlane ja väiksem võrreldes tema laiusega, aga lõikepinna ühtlus ja tera liikumise siind selle pinnal on suunatudpuidu kiudude suhtes ühes lõikamise viisi põhisuunas või ülemineku suunas. Lõikamine toimub ühe lõikeservaga ja tekib üks lõiketasapind. Lõikur on ideaalne.

• Terituskäiad. Abrasiivmaterjalid ja sideained

Pilet nr 12

• Prussikute esmane töötlemine

• Lõiketakistus. Risti- piki- ja külgkiudu lõikamine

• Laastuvaba lõikamine. Vibratsioonilõikamine

Pilet nr 14

1 puitkilpide mehaaniline töötlemine

2 Lõikekiiruse mõju lõikejõule. Laastu ja tera vahelise hõõrdejõu mõju eritakistusele

3 Inerts- ja gravitatsioontransportöörid ja rulltransportöörid

Pilet nr 15

1.Puidu painutamine. Hüdrotermineline töötlmine

Kõverjooneliste detailide valmistamine painutamisega nõuab võrreldes saagimisega keerulisemat tehnoloogilist protsessi ja sisseseadet. Painutamisel säilitatakse täielikult ja mõnel juhul isegi suurendatakse detaili tugevust, nende tahkudel ei moodusta tortspindu. Edaspidine töötlemise režiim painutatud detailidel ei erine sirgjoonelise detaili töötlemisest. iga keha paindel elastsusdeformatsiooni piirides kerkivad esile ristlõikes normaalpinged: tõmbepinged kumeral poolel ja survepinged nõgusal poolel. Venituse ja surve tsooni vahel on neutraalne kiht nullilähedaste normaalpingetega. Kuna normaalpinge suurus muutub ristlõikes, tekivad lõhestumise pinged, mis nagu püüaksid venitada kihte üksteise suhtes. Kuna see on võimatu, siis paine paratamatult tekitab venituse kumeral küljel ja surve nõgusal poolel. Defektivaba prussi painutus on võimalik ainult piirides, kus pikenemise suhteline suurus või kokkusurumine ei ületa antud materjali tugevuse piirsuurusi.

Puidu painutamise hõlbustamiseks töödeldakse teda hüdrotermiliselt. Sellega puit muutub plastilisemaks. Läbikeetmine alandab oluliselt survetugevust ja suurendab kokkukuivamist. Puidu vastupanu venitamisele ja deformatsioonivõimele muutub vähe. Hüdrotermiline töötlemine enne painutamist seisneb peamiselt läbiaurutamises või kuumas vees läbikeetmises. Läbikeetmise puuduseks on see, et viib puidu niiskuse ebaühtlaseks ja toimub pealmiste puidukiudude veega üleküllastamine. Keetmisega ühtlase niiskuse ja temperatuuri saavutamine kogu puidu ristlõikes on väga raske. Seepärast läbikeetmist kuumas vees võib soovitada kui läbiaurutamine on tehniliselt võimatu. Näiteks pole tarvis töödelda kogu detaili või kui nõutakse algniiskuse olulist suurendamist kuivadel toorikutel. Keetmisnõusid kuumutatakse tavaliselt auruga.

Keetmise kestvus 90-95 kraadise temperatuuriga sõltub puidu algniiskusest, mõõtmetest ja puuliigist. Pöögile paksusega 40 mm, algniiskusel 15-20% peab kulutama aega keetmiseks 1,5 tundi. Läbikeetmist tehakse suurtes tamme või lehisepuidust anumates. Kasutatakse ka raudanumaid, mis on tsingitud või tinatatud.

Küllastatud auruga läbiaurutamine on rohkem kasutusel. See muudab vähe puidu niiskust, seejuures puit algniiskusega küllastustäpist madalamal suurendab oma niiskust, aga 50-60% niiskusega puit isegi kuiveneb. Aurutatakse spetsiaalsetes horisontaalsetes väikese mahuga teraskateldes. Trumli läbimõõt on 0,3-0,4 m, millesse laotakse väike kogus prusse ja töödeldakse 30-40 min. Toorikute aurutamise kestvus sõltub nende mõõtudest ja niiskusest.