Pilet nr 7

• Puitdetailide ja koostude elemendid. Raamid ja karbid. Puitkilbid ja plaadid.

Detailid ja koostud võivad olla väga erineva kujuga, ka ühendites võivad nad asuda erinevalt. Igal prussikul või laual on väliskülg, sisekülg, servad, otspinnad ja kandid. Rihva -poolümar nõgus soon, mis on lõigatud detaili kanti või serva. Valts - saadakse täisnurkse astme lõikamisega detaili kanti. Esikant - detaili profileeritud serv, mida kasut. dekoratiivsel eesmärgil. Ümar- ehk mõigaserv - detaili poolümar serv. Soon - detaili serva lõigatud täisnurkse või teistsuguse kujuga sisselõige. Servliistuks nim. õhukest liistu, millega kaetakse raamise ja kilpide serv. Kreppliistud on profileeritud või täisnurksed liistud. Friisiks nim. kilpi või raami ümbritsevat laia ääreliistu. Servastmeks nim. kilpide ja raamide kokkupanekul elementide vahel paratamatult moodustuvat astet. Üleasteks nimetatakse aluse gabariidist väljaulatuvat (10 - 150 mm) kilbi osa. Raami soonde või valtsi asetatud kilpi nimetatakse tahvliks või viilungiks. Tahvel valmistatakse kordsest vineerist, puitkiud- või puitlaastplaadist, laudsepaplaadist või massiivkilbist. Tahvlid kinnitatakse raami ilma liimita.

Ristlõike mõõtmetelt jagunevad saematerjalid: a) lauad - paksus kuni 38, laius vähemalt 75mm; b) prussikud ehk peenprussid (ka latid) - paksus ja laius alla 75mm; c) prussid - paksus üle 38mm, laius vähemalt 75 mm.

Raamideks ja karpideks nimetatakse konstruktiivseid elemente, mis koosnevad vähemalt kolmest ja enamast prussist, mis on ühendatud omavahel ots- ja T-seotistega. Karbi prussid peavad olema vähemalt niisama laiad, kui paks on karp, vastasel korral on tegemist raamiga. Külgmisi prusse nimetatakse siduvateks, sisemisi - keskmisteks. Raamid ja karbid ühendatakse tappseotistega. Raamide ja karpide ettevalmistamine vineerimiseks on seotud tehnoloogiliste raskustega ja on enamasti aegaviitev käsitsitöö, sellepärast kasutatakse masstootmisel vineeritud raame ja karpe harva, asendatakse kilpidega.

Mõningais puiduettevõtetes valmistatakse tisleriplaate, paberkärgtäidisega kilpe ja õõneskilpe. Kõikide kilpide konstruktsioon peab olema sümmeetriline. Tisleriplaadid kujutavad endast okaspuidust, pehmest lehtpuidust või kasepuidust keskmikku, mis on kaetud mõlemalt poolt spooniga. Mittestandardsetel tisleriplaatidel on laudadest keskmik, mis mõlemalt poolt kaetud kooritud või höövelspoonist pealistuskihtidega. Kilbi keskmik valmistatakse liimitud või mitteliimitud okaspuidu ribidest. Kilbi kaardumise vähendamiseks peab kilbi paksuse ja ribi laiuse suhe olema mitte suurem kui 2:3.

Õõneskilbid ja paberkärgtäidisega kilbid on tunduvalt kergemad kui tislerplaadid. Raami prusside vahe täidetakse harvade ribidega, plaaditükkidega, liimitud vineeri jms. jäätmetega, viimasel ajal ka spoonist, kartongist jne valmistatud kärgtäidisega. Puitlaastplaadid valmistatakse liimiga segatud peenestatud puiduosadest kuumpressimise teel. Plaadid: ühekihiline, kolmekihiline, mitmekihiline jne. Puitkiudplaadid valmistatakse puitkiududest, mis on segatud vastavate lisanditega ja kuumpressitud. Vastavalt otstarbele valmistatakse ülikõvasid, poolkõvasid, isolatsioonviimistlus- ja isolatsioonplaate.