Pilet nr 1

• saeketta valik, standardid

Saeketta valimisel lähtutakse mitmest parameetrist. Vasak- või parempoolse koondega saekettad sobivad hööveldustöökodadesse pikisaagimiseks. Kahepoolselt kooniline sobib kõva ja toore jäätunud puu saagimiseks. Keskele õheneva koonusega ketas tagab hea lõikepinna ja neid ei ole vaja räsada. Minimaalne saeketta diam. valitakse sõltuvalt materjali paksusest ja pingi konstruktiivsetest parameetritest. Saeketta diam. valitakse vastavalt saevõlli pöörlemissagedusele ja lõikekiirusele. Hamba samm valitakse vastavalt materjali paksusele. Korraga peab olema lõikamises rohkem kui üks hammas. Paksemale materjalile võib olla vähem hambaid, kui laast tuleb paks. Enamlevinud hambasammud 10, 14, 19, 30, 49, 75 mm. Saekettaid valmistatakse legeeritud terasest diam. 100 – 1800 mm. Kõvasulamist plaadikestega saeketta diam. valitakse võimalikult väike, et saada tera suurem tugevus ja väiksem saetee. Väiksemad terad on odavamad. Sisepingete vähendamiseks ja lõikepinna parandamiseks lastakse välja sisselõigetega saekettaid diam. kuni 500 mm. soovitatakse kasutada pehme puidu ja kõvade puuliikide pikisaagimiseks. Servamis kettad omavad peale saagimishammaste veel 2 rida hambaid mahasaetavast osast laastu tegemiseks.

Enamlevinud diameetrid 150, 180, 190, 200, 225, 240, 250, 260, 280, 300 jt.

• Metsa- ja puiduressursid; metsa ümbertöötlevate tööstuste jaotus.

Kõige enam nõutavad okaspuude ja kase puit. 2003.a., männikud 32% ja tagavarast 33%;

kuusepuistud 17 ja 19%; kaasikud 31 ja 26%; hall lepp 9 ja 8,0%. Metsa üldine tagavara on

448,7 milj. m³, mille aastane juurdekasv on 5,8 m³/ha/a. 2003.a. raiuti 13 miljon.m³. 2002.a.

puidutööstuse eksport koguekspordist 19,5% 11 094,3 milj. kr sellest mööbel ja detailid

16%.

Metsaümbertöötlemise tööstus: mehhaaniline, keemiline, bioloogiline ja hüdrotermiline. Tselluloosi-ja paberitööstus -tselluloos, paber, kartong. Puidu peenendamine kiu tasemele ja kiududest vajaliku toodangu valmistamine. Metsakeemiatööstus -täiesti uued aineid, mis ei sarnane puiduga. 80 liiki (puidusüsi, fenoolid, kampol, tärpentiin, atseton, äädikhape, formaliin jms.). Hüdrolüüsitööstus- mikrobioloogiline puidu ümertöötlemine. Põhitoodanguks piiritus, sünteetiline kautshuk, söödapärm, furfurool, tugev süsihape (kuiv jää) jt.

• Detailide valmistamine peenendatud puidust; polümeersed kattematerjalid.

Detailide valmistamist peenendatud puidust loetakse suhteliselt perspektiivseks meetodiks, mis muudab keerulise kujuga detailide saamise tehnoloogiat. Paljud seni kasutatavad toorikute mehaanilise töötlemise lõikamise operatsioonid asendatakse ühe pressimise operatsiooniga kasutades jõudu. Press-vormides peenendatud puidu kokkuliimimisel saadakse valmisdetail lõplikul kujul. Seejuures on võimalik üheaegselt vääristada ja viimistleda detaili pindu. Liimitud- peenendatud puidust detailide valmistamine omab jäätmeteta tehnoloogiat. See vastab tänapäeva tooraine ärakasutamise nõuetele, tootmistsükli lühendamisele ja tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimisele. Detailide valmistamist peenendatud puidu kokkuliimimisega organiseeritakse kõige sagedamini seal, kus tuleb täielikumalt ära kasutada puidujäätmeid. Võrreldes tervest puidust detaili valmistamise meetodiga, lüheneb tootmisprotsessi tsükkel 10 korda, keerukate detailide omahind alaneb 2 korda, paranevad toorme kasutamise näitajad. Madalasordiline puit ja jäätmed kasutatakse ära 90 %. On katsetatud peenendatud puidust detaile pressida suure surve ja temperatuuriga sideaineid lisamata. Keeruka tehnologilise režiimi tõttu ei ole see meetod veel laialt levinud. Peenendatud puidust liimimisega detailide valmistamiseks sobib okas- ja lehtpuu laast, saepuru, tükkjäätmed ja spoon. Jämedad jäätmed purustatakse hakkuris ja sõelutakse fraktsioonidesse. Jäme fraktsioon suunatakse uuesti purustajasse. Tolm püütakse välja, sest see vähendab detaili tugevust. Jämedad osad teevad toote ebaühtlaseks. Keerulise kujuga detaili tegemiseks sõelutakse materjal läbi sõela. Transporditakse pneumotranspordiga. Tehnoloogiline protsess võib kulgeda erineval viisil sõltuvalt detaili otstarbest, kujust ja toorme liigist. Pärast purustamist toores puit kuivatatakse, peenestatud osad segatakse liimiga. Liimi segatakse kaalulises vahekorras, arvestades puidu niiskust ja liimi kontsentratsiooni. Pressimiseks kasutatakse vorme, mis eelnevalt määritakse oleiinhappega. Vormi temperatuur ei tohi ületada 64 ⁰C. Pressitakse algul külmalt ja siis kuumalt temp. 120-160 ⁰C.

Polümeerideks on materjalid, millede molekulid on moodustunud mitmekordselt seotud lähtematerjali molekulidest. Päritolult on polümeerid looduslikud ja sünteetilised. Polümeerid on plastilised, mis tuleneb nende molekulide ehitusest. Eristatakse termoplastilisi (temp. tõustes pehmenevad), ja termoreaktiivseid polümeere (kuumut. moodustavad kolmemõõtmelised sidemed). Hind on kõrge. Plastmassid on rohkem tundlikud temperatuurile ja muutuvatele koormustele. Tugevused, deformatsioon ja teised omadused plastmassil aja jooksul halvenevad. Plastmass vananeb kiiremini kui puit. Hinnalisest puidust spooni asendamisel on laialt levinud sünteetilised kattematerjalid. Mööblitööstuses kasutatakse sünteetilisi dekoratiivseid kaitsekilesid immutatud paberalusel, dekoratiivseid lehtplastikuid ja kilesid polümeersetest materjalidest. Paberalusel sünteetilised kiled võivad olla osalise või täieliku polükondensatsiooniga: eristatakse otstarbe järgi dekoratiivseteks ja kihialusteks. Kiled osalise vaigu polükondensatsiooniga on elastsed, kuid pealistamisel need liimitakse alusele nendes sisalduva vaiguga. Kiled täieliku polükondensatsiooniga on jäigad, nende pealekandmiseks on vaja liimi. Rullmaterjalist dekoratiivkiled valmistatakse hästi elastsed. Esipind võib neil olla kaetud lakiga.